$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 1
$submenu_direction: horizontal
Toeta
$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

Vikermüür Arvamusfestivalil vol 2: Mis tuleb pärast kapitalismi?

Jätkame tänavusel Arvamusfestivalil, Vikerkaare ja Müürilehe ühislaval toimunud arutelude jagamist. Võite neid järelvaadata YouTube’ist või salvestada helifaili endale meelepärasesse taskuhäälinguaparaati. Täname salvestuste eest kolleege Õhtulehest.

Vaata arutelu “Mis tuleb pärast kapitalismi?” YouTube’ist:

Või laadi alla vestluse mp3-salvestis.

Podcast: Play in new window | Download (40.7MB)

Telli Taskuvikerkaar: Apple Podcasts | RSS

Samal teemal

Iivi Anna Masso

Vale tõuseb, tõde vajub

Eesti kinod mängivad sel talvel dokumentaalfilmi Eesti presidendist 2006–2016 Toomas Hendrik Ilvesest, keda vanemad põlvkonnad tunnevad hästi, nooremad ei ehk enam. Mis olekski parem hetk täiendada presidendist räägitavat lugu episoodiga, millest film vaikib?
2. märtsil 2025 möödub 10 aastat päevast, kui presidendi kantseleis peeti esmaspäeva hilishommikune nõunike koosolek. Tavapärane koosolek lõppes…

Toimetajalt: Meie igapäevast kriisi …

… püüab kirjeldada Vikerkaar.  COVID-i kõrgajal hakati rääkima komplekskriisist, milles rahvatervise, majanduse ja keskkonna hädad võivad võimenduda tapatalguteks. Kriise on nii palju, et kõik ühte väiksesse ajakirjanumbrisse ei mahugi. Isegi kui keskenduda sõjalistele konfliktidele, saab neist katta vaid murdosa. Ukrainal, kui meid kõige otsesemalt puudutaval, hoiab ajakirjandus veel silma peal.…

Toimetajalt: Kõigest, mis kväär ja ohtlik

Selle ilma igav kainus
rõhub nagu raudne soomus –
kõigesse, mis kväär ja ohtlik,
kiindub kirglikult mu loomus …võib-olla lipsas tsitaati täheviga, aga klassiku mõte jääb samaks. Märtsi Vikerkaare võtmesõnaks ongi „kväär“, mis tõlgib inglise „queer’i“, mille esimene tähendus on „veider“. Mäletame ju rõõmsat üllatust, kui leidsime 90-ndatel Von Krahli baari WC-seinalt paraftaseerituna…
,
Raul Hilberg

Auschwitz ja lõpplahendus

Üks koht on saanud Euroopa juute tabanud katastroofi sümboliks: Auschwitz [Oświecim]. Tema väljapaistvus on tingitud vähemalt kolmest asjaolust. Esimene väljendub paljastes arvudes. Auschwitzis hukkus rohkem juute kui kusagil mujal. Teine on geograafiline. Üksnes Auschwitz oli tõeliselt üleeuroopaline laager, mille ohvrid pärinesid paljudest maadest ja regioonidest. Lõpuks – Auschwitz tegutses kaua.…
8-9/2001
Vikerkaar