On olnud debattiderohke aasta ja Vikerkaare populaarsemate artiklite rida peegeldab seda. Nagu ikka, loeti erinevaid žanre: luuletusi, arvustusi, online-mõtisklusi ja pikki tekste paberväljaandest. Korduvatest teemadest tõusid esile soo- ja rahvusküsimused, sotsiaalmeedia, demokraatia väljavaated ja keskkonnakriis. Huvi tunti ka igakuiste lugemissoovituste, Karl Marxi sünnipäeva ja särtsakate autorite ilukirjanduse vastu.
Uuele aastale astume vastu värskendatud ja aktiivsema blogiga, mitmekesisema ja ehk veidi eksperimenteerivama paberväljaandega, põhiliselt aga lubame jätkuvalt avaldada esseistikat, mis ei karda süvenemist, ilukirjandust, mis ei mahu raamidesse ja arvustusi, mis ei kooguta kellegi ees.
Jõulud saabuvad ja paras aeg on uuendada Vikerkaare tellimust ja tellida teine ka sõbrale kingituseks. Ajakirja võib lugeda nii paberil kui oma lemmik e-lugeril.
2018. aasta populaarseimad tekstid Vikerkaare kodulehel olid (suvalises järjekorras):
- Nikolai Karajev, “The Division Bell Land. Väga eestilik lugu” (taasiseseisvumisajast vähemusrahvuse esindaja pilgu läbi)
- Sveta Grigorjeva, “Ma sündisin aastal 1988“
- Siim Kuresoo, “Olukorrast metsas – pahaendeline epohh sunnib eeskujulikult talitama” (metsapoliitikast ja antropotseenist)
- Daniel Vaarik, “Säramine” (ühest perekonnaportreest)
- Piret Karro, “Laku vittu, Nihilist” (transgressiivse kirjanduse konservatiivsest soopoliitikast)
- Piret Karro, “Hüsteeriline tsensuur ja teisi feministide töövõtteid” (sellest, mis saab siis, kui Nihilisti ja muud sooperspektiivist arvustada)
- “Karl Marx 200” (blogipostitus, mis vapustab kui veekahur)
- Katrin Tiidenberg, “Instagrammitav elu. Vaatamine ja näitamine võrgustatud maailmas” (sellest, millest kassipildid vaikivad)
- Aro Velmet, “Eesti intellektuaalide elujõust ehk Miks meil on vaja Kenderit ja Vooglaidu” (provokatsioonide jõust)
- Evgeny Morozov, “Digikapitalismi tulevik” (see pole ei Elon Musk ega TransferWise)
- Kaisa Maria Ling, “Sex, drugs, and blues” (seksist, narksist, bluusist)
- Janar Ala, “Peremees ja kana jt jutte“
Aastalõpusoovid Sveta Grigorjevalt:
“[…]
eestimaa talved on karmid –
inimesed tõukavad bussis keegi ei naerata ja
ma kordan mu vanemad
surevad vaestena
kuigi on rabanud terve elu ja ma tahan et mu lapsed
saaksid pensionipõlves käia pilateses ja
püüda kala oma mägikodukeses kenakse saarekese peal
nagu mu soome sõbranna pensionäridest vanemad
jajah täpselt nii:
TAHAN OMA TULEVASELE
LAPSELE PENSIONIPÕLVES MÄGIONNI
JA RAHA ET KÄIA PILATESES
see on kõik mida ma soovin ja milleni
olen jõudnud nähes sel jaanuaril juba 30ndat
eestimaa talve:
pilates! ja mägionn!
ja haigekassa! ja kodakondsus mu
eesti vabariigile superlojaalsele
halli passiga isale!
ja talved lumega! ja
lumetormid nimedega nadežda! vera! ja
ljubov! aga võibolla siis
70 aasta pärast
ehk? aitäh
lumehelbeke tasa
tasa on rääkinud”