Suur narratiiv, näljas, kiimas ja õigustega

Tõnis Kahu
Michael Jackson ja postmodernismi valestart
Kui Eesti 1990. aastate algul kapitalistlikuks taasiseseisvus, anti meile korraga kätte selle sündmuse mitmeid erinevaid tõlgenduskoode. Üks kaalukamaid neist ütles, et tegemist oli õigupoolest lokaalse restauratsiooniga ja sellest tulenevalt peaksime jätkama oma elu justkui sealt, kus see meie eelkäijatel pooleli jäi – tõsi, nüüd juba…

Meelis Oidsalu
Kahe posti vahel
Sõnamaagiast
Kahtlen, kas pelgalt teoretiseerimise abil on võimalik postmodernismi surnuks või uueks (postpostiks) sõnada. Nii ähmasel teemal, nagu seda on postmodernismi lõppemine, on lihtne sattuda mõisteohvriks, olukorda, kus eimillegi agara kirjeldamise käigus tekib mulje, nagu oleks midagi ikkagi kirjeldatud. Seetõttu püüan võimalikult vähe kasutada sõna “postpostmodernism”, mille sisukuses…

Märt Väljataga
Mõtleme veel
Toimetus palus tosinkonnal kriitikul avaldada arvamust selle kohta, mida on uut 21. sajandi (eesti) kultuuris (st kunstides). Kitsamaks tagamõtteks oli uurida, kuivõrd on leidnud kõla- või haakumispinda mullu Vikerkaares avaldatud esseed postmodernismi ammendumisest. Lisan tosin mõtet, et arutelu võiks jätkuda.
1. Eesti postmodernismi ajalugu on veel käsitlemata, sest kuulub…

Piret Viires
Pärast postmodernismi
Mis tuleb pärast postmodernismi? See on küsimus, mille üle viimasel kümnendil on erinevatel foorumitel aktiivselt arutletud. Kui “postmodernismi” mõiste kandis endas pluralismi ja ei olnud ühte, kindla definitsiooniga postmodernismi, vaid pigem “postmodernismid”, siis samasugune pluralism iseloomustab ka postmodernismile järgnevat perioodi ja teoreetilisi lähenemisi, mis seda kultuurisituatsiooni analüüsida püüavad.
Postmodernismi…