$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: 1 $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
Sõda Ukrainas ning sellest lähtuv eksistentsiaalne julgeolekuoht – ka meie püsimisele – pole kaugeltki ainult välis- ja julgeolekupoliitika valdkonda kuuluv teema. Geopoliitikal on selged siirded sisepoliitikasse – see mõjutab juba…
Gustav Kalmu eelmises Vikerkaares ilmunud kirjatükk „Liberalismi vastu“ kannab provokatiivsemat pealkirja kui ideestik, mida sedastab artikkel ise. Kalm esitab loos kaks peamist teesi. Esiteks, poliitiline vastandus liberaalsuse ja konservatiivsuse vahel…
EKRE kaotas 2023. aasta valimistel kaks kohta parlamendis, saades 17 mandaati varasema 19 asemel. Valimiskaotus tundub suuremgi, kui võrrelda tema häältesaaki valimistel (16.1%) toetusega mõned kuud varem – oktoobris 2022…
Aro Velmet: Viimase kuu aja jooksul on Eesti poliitikas ja meedias väga palju räägitud Eestis püsivalt resideeruvatelt mittekodanikelt valimisõiguse ära võtmist. Peamiselt peetakse siin silmas Vene föderatsiooni kodanikke, kuigi see…
Tehisintellektist (Artificial Intelligence – AI, siin edaspidi TI) on saamas nn neljanda tööstusrevolutsiooni võtmetehnoloogia. Kolmas tööstusrevolutsioon, mille tulemuseks oli infotehnoloogiline pööre ning tänase digiühiskonna teke, põhines aluseeldusel, et inimesed disainivad…
Üllad ideed demokraatiast ja seesugune kole ning hävituslik nähtus nagu sõda ei saa ometi kuidagi kokku kõlada. Pole ju mõeldav, et sõjad võiksid demokraatia arengule kuidagi kaasa aidata. Kui aga…
Kui võrrelda poliitikaelu nullindatel praegu lõppeva kümnendiga, tundub, nagu oleksid astunud võrdlemisi vaiksest kirikust kirevale ja kärarikkale laadaplatsile, kus on värve, mitmekesisust, rahvapärasust ja ka senitundmatuid riske. Iseloomustades 2010. aastate…
Ameerika sotsioloogi Charles Tilly (1929–2008) tees „Sõda sünnitas riigi ja riik sõja“[1] on ilmselt üks provokatiivsemaid ja kuulsamaid, mida 20. sajandi poliitikateadustes ja rahvusvahelistes suhetes välja on käidud. Esmapilgul tundub…
Liberaalne demokraatia – demokraatia vorm, kus vabade ja ausate valimiste ning poliitilise pluralismi kõrval lähtutakse ka õigusriikluse, võimude lahususe ja universaalsete kodanikuõiguste ja -vabaduste põhimõtetest.Osal poliitikutel on tekkinud arusaam, et…
Näib, et kodanikud on esindusdemokraatiast tüdinud. Samas aga soovivad nad järjest jõulisemalt sekkuda poliitikasse ja selles osaleda. Esindusdemokraatia järgsel ajastul muutub poliitika järjest värvikamaks, segasemaks ja pilkupüüdvamaks. Demokraatia pole kindlasti…
Ilmunud Vikerkaar 2008, nr 4-5 Sellised sündmused nagu aprillikriis ei teki tühjale kohale ega möödu ka sügavamaid sotsiaalseid tagajärgi jätmata. Aprillisündmustel on pikk eellugu, mis on seotud paljude struktuursete probleemidega…
Poliitikateadustes on demokraatia tühi tähistaja. Tühjaks tähistajaks nimetatakse mõnda mõistet või kontseptsiooni, mille südamik on pidevalt ümber- ja taasdefineeritav. Kusjuures püüdluste vahel see “tühi südamik” sobiva ja õige sisuga täita…
Tõnis Saarts, Leif Kalev Poliitiline kultuur ja Eesti ühiskonna uuenemine Kriis, mida Eesti põeb, ei avaldu kindlasti ainult majandussfääris. Samavõrd on tegu otsustuskriisiga ja võimetusega kujundada kriisisituatsioonis adekvaatset poliitikat. Sümptomid…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.