***
ma pole võitnud
ühtegi suurt kirjandusauhinda
vahel teeb see kurvaks
vahel tundub
et ehk pole ma veel
piisavalt kannatanud
suurte võitude nimel
peab enne kannatama
nagu Leonardo DiCaprio
kes ei saanud Oscarit
kui kurameeris
uppuval laeval
leinas oma naist
hullude saarel
pettis aktsiaturul
miljoneid välja
Oscari saamiseks
pidi ta laskma end rappida
raevunud karul
sööma toorest piisonimaksa
pugema roiskuva hobuse kerre
ja mina
iga nädal
olen käinud metsas
karu ei tule
piisoni põdra hundi
lendorava maks
kõiki olen proovinud
ükski ei püsi mu sees
ja kui leian surnud hobuse
püüan nii väga
pugeda üleni
ta lahtilõigatud kõhtu
jalad jäävad alati välja
Telesaates
ma olen see kelle sa unustad
kes jäetakse välja
järjekordadest
nimekirjadest
kaotan alati
nii napilt-napilt
nad ei näe kuidas
ripun juuksekarva otsas
ja kiigun eesmärkide poole
kas saab kuhugi jõuda
kui olen nii pagana väike
kui olen see
kes kukub pragudesse
jääb millegi külge
millegi vahele
viimasel hetkel
kahe silma vahele kinni
Viru keskuse liuguksed
pressivad mu kokku
olen õhk vahede vahelt libisev tuul
pragude olend keda ei näe
lähen telesaatesse
kus rahvas peab
näo järgi arvama
kes on luuletaja
pressin oma pea
läbi pisikese akna aga ei
nad hindavad mind ja ütlevad ei
tema silmades pole piisavalt valu
***
ma olen halb autojuht
keskpärane males
muusikas ja köögis
ma pole kokk
vaid luuletaja
kõige paremini
oskan üldse nutta
ja kui sa leiad
supi seest mu ripsmekarva
siis rõõmusta
et see ei ole
silm
Koduigatsus
siin on majad mis põlevad
majad kus lüüakse noaga
vereplekid ja katkised liftid
majad kuhu ei taheta tulla
politseile tuttavad majad
mille akendest visatakse asju
majad mille ümber kiljuvad kajakad
mille seintel on kirjas
kes Katja on
(шлюха ei midagi head)
siin on suitsukonid
kondoomid
ja klaasikillud
varahommikuse kaste asemel
varahommikune okse
ööbikute asemel vägistamisviled
ja lapsed
lapsed on igal pool
arutasime sõbraga huvitav
kas Kadrioru ja Annelinna lastel
on mingi vahe
jah
Annelinna lapsed nutavad vähem
***
olen ikka tagasi
Annelinna trepikojas
kus mind aastaid tagasi
reede öösel rünnati
olin seal juba järgmine päev
olin seal ka eile
ja ma olin üksi
seeliku asemel
pikkades pükstes
ma ei karda mehi
kõik nad ei ole halvad
nad tellivad kulleriga süüa
sõidavad bussiga
lähevad trenni
magavad kaua
nad näevad
millegi nimel vaeva
ja miski paneb nad nutma
ja mõni neist on minu sõber
aga kusagil kuklas
on ikka see reede see trepikoda
hingeõhk mu kaelal
kui kutsud mind
teist korda välja
ja ütled
et võiksime minna matkama
märtsis on raba veel külm
panen selga kampsuni
ja pikad püksid
tossud mis ei libise
kui on vaja
laudteel joosta
mütsi salli kindad
seljakotis on natuke toitu
sa tundud hea
aga oleme peaaegu võõrad
tõmban jopeluku kurguni
ja astun õue
ühes taskus kommid
teises nuga
Häbi
avan aluspüksid
lootes näha verd
mida pole
pole olnud
juba liiga kaua
valge
rikkumata pind
kiiskab teravalt silma
ja teeb haiget
nagu mõte sinust
nagu häbi öö pärast
mil polnud
sinu jaoks tähendust
aga minu jaoks
võib olla tagajärg
aeg on tõusta
kardan potti vaadata
näha
silmaga nähtavaid
spermatosoide
või juba lausa õrnu
heledaid juukseid
võõrast ripsmekarva
tillukese varba küünt
ma ei vaata potti
öösel kuulen
keegi hingab
