$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 1
$submenu_direction: horizontal
Toeta
$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

9/2023

POLIITIKAVISIOONID: Balti vall, kliima, kodakondsus, ühistuenergeetika, tööaja kärpimine, hea hariduse tingimused, koolide riigistamine ja eestistamise ohud, lõimimisvõtted, nõusolekuseadus, riigikogu reform jpm – Jaak Aaviksoo, Jaak Allik, Vadim Belobrovtsev, Tea Danilov, Martin Ehala, Kadi Kalm, Daniele Monticelli, Meelis Oidsalu, Mikk Pärnits, Elise Rohtmets jpt. Jätkub vaidlus liberalismi/konservatismi üle – Martin Mölder, Tõnis Saarts, AhtoLobjakas ja Gustav Kalm. Sven Mikseri, Justin Petrone ja Ave Taaveti novellid, MartKanguri, Silvia Urgase, Tõnis Vilu, Katrin Väli luulet (vabandust kaanel valesti kirjutatud nime pärast!). Laura Põllu kunst. Mari-Liis Müürsepa, Igor Kotjuhi, Jaak Tombergi ja Goethe raamatutest 

Sisukord

Luule

PIET HEIN  Kaks passivisti Inglise keelest tõlkinud M. V.
MART KANGUR  *kõik asjad mis vanasti olid…; *küll aeg näitab…; *macron oli…; *hing kooritakse maha…; *ukraina ei ole venemaa…; *valisin poole…; *ma ei ole kunagi kurb…; * viimasel päeval tuleb kohtumõistmine…; *teha veel üks kohv…
TÕNIS VILU  *kajakad ründavad maja taga…; *selline lihtne asi nagu…; *vahel satun trenni mõni…; *üks tuttav professor postitas…; *tühjal seinal eelmistest üürnikest…; variatsioonid; tartu keel tartu tume
SILVIA URGAS  *jälle on dekaadi keskpaik…; *sa pead end kuidagi tühjaks saama…; *kui hingan…; *kui meist kõigist saavad uued inimesed…
KATRIN VÄLI  Pool neli

Proosa
SVEN MIKSER  Uinuv hiiglane
AVE TAAVET  Tormidesööja
JUSTIN PETRONE  Kongo Disko

Poliitikavisioonid
KRISTI RAIK  Võõras, oma, kasvav Euroopa Liit, MEELIS OIDSALU  NATO vajab “Balti valli”, TEA DANILOV, UKU VARBLANE, MÄRT MASSO  Kliimapoliitika majanduslik pale, INGRID NIELSEN  Visioonid energeetika kogukonnastumisest, RIINU LEPA, RINGA RAUDLA  Tööaja vähendamine kui strateegia tasaareneva ühiskonna loomisel, JAAK AAVIKSOO  Hea hariduse otsingud, MARTIN EHALA  Üldharidus peaks olema riiklik nii sisult kui korralduselt, RAIVO VETIK  Parteipoliitiline radikaalsus kui julgeolekuoht, VADIM BELOBROVTSEV  Üleminek eestikeelsele haridusele: reformi varjatud tumedam pool Venekeelsest käsikirjast tõlkinud K. P., KADI KALM  Mõtteid ebavõrdsuse nõiaringist, DANIELE MONTICELLI  Avatuma kodakondsuspoliitika võimalused, AHTO LOBJAKAS  Bioloogiline imperatiiv  ELISE ROHTMETS  Nõusolekuseadusest, MIKK PÄRNITS  Keegi sureb kohe kindlasti välja, JAAK ALLIK  Kõigi reformide ema

Kunstilugu
LINDA KALJUNDI  Laura Põld ja elus asi

Vaatenurk
AVE TAAVET  Inimhinge tektoonika Mari-Liis Müürsepp. Jäävad ainult silmad. Tallinn: EKSA, 2023. 108 lk. 15.99 €.
SAARA LOTTA LINNO  Luulekogu ja selle vastuvõtt kui küsimus ja vastus  Igor Kotjuh. Sireenid ja sähva­tused. Paide: Kite, 2022. 144 lk. 19.50 €.
TÕNIS KAHU  Mõeldav ja kujutletav Jaak Tomberg. Kuidas täita soo­vi. Realism, teadusulme ja utoopiline kujutlusvõime. Tartu: Tartu Ülikooli Kir­jastus, 2023. (Studia litteraria Estonica, 1736-3888 ; 24). 308 lk. 21.99 €.
KAARINA REIN  Kas maad sa tead… Johann Wolfgang Goethe. Itaa­lia-reis. Saksa k-st tlk Mati Sirkel. Tal­linn: Eesti Raamat, 2023. (Avatud Eesti raamat). 639 lk. 25.99 €.

Foorum
MARTIN MÖLDER  Alusetute väidete vastu
TÕNIS SAARTS  Liberaalid, konservatiivid ja sotsiaalne ebavõrdsus
AHTO LOBJAKAS Eesti „liberalismist“
GUSTAV KALM  Endiselt liberalismi (ja konservatismi) vastu

AVE TAAVET  Joonistused

 

 

 

 

Avaldatud artiklid

Inimhinge tektoonika
Ave Taavet

Inimhinge tektoonika

Mari-Liis Müürsepp. Jäävad ainult silmad. Tallinn: EKSA, 2023. 108 lk. 15.99 €.
„Jäävad ainult silmad“ on seni eelkõige luuletajana tuntud[1] autori Mari-Liis Müürsepa esimene jutukogu. Kes on tema luuletajaminaga varem kohtunud, ei pea ka värskes novellikogumikus pettuma – ühiskonnakriitika, naiselikkuse erinevad varjundid, üksildus ning igatsus tähendusliku kontakti järele täidavad neidki lugusid.…
9/2023
*kõik asjad mis vanasti olid jt luuletusi
Mart Kangur

*kõik asjad mis vanasti olid jt luuletusi

9/2023
Kõigi reformide ema
Jaak Allik

Kõigi reformide ema

Demokraatlikus riigis saavad mistahes elusfääri reformid seadusteks parlamendi otsusega ning ideaalis ka lähtuvad sellest. Reformide kvaliteedi ja efektiivsuse määrab parlamendi kompetentsus, ettenägelikkus ja vastutusvõime. Eestis on enamik reforme viimasel aastakümnel takerdunud või lausa äpardunud. Pidevad jutud riigireformi vajalikkusest on aga juba ammu muutunud naerukohaks, sest iga erakond ja poliitik mõistab…
9/2023
Endiselt liberalismi (ja konservatismi) vastu
Gustav Kalm

Endiselt liberalismi (ja konservatismi) vastu

Tänan Ahto Lobjakat, Martin Mölderit ja Tõnis Saartsi vastulausete eest. Vastan järgnevas neile ja osaliselt ka Martin Ehalale ja Ragne Kõuts-Klemmile, kes reageerisid mujal ajakirjanduses ning keda samuti tänan nende reaktsioonide eest.[1]
Üritan kriitikale vastates oma artikli kaks argumenti lühidalt ja selgemini välja joonida. Esiteks, vastandus liberalism-konservatism ei kõlba kokku võtma…
9/2023
Eesti „liberalismist“
Ahto Lobjakas

Eesti „liberalismist“

Eestis ei ole klassikalist parteisysteemi, mida saaks (või oleks mõtet) analyysida klassikaliste kontseptsioonidega, nagu liberalism, konservatism, sotsialism. Seda hoolimata ysna klassikalisena paistvast parteimaastikust, kus vasak-parem telg näib jooksvat sotsiaaldemokraatide juurest yle liberaalse ilmega erakondade Isamaaks kutsutavate vähem rajude ja EKRE-ks kutsutavate rohkem rajude konservatiivide suunas. Paradoksaalselt aga, mida klassikalisem on…
9/2023
Alusetute väidete vastu
Martin Mölder

Alusetute väidete vastu

Oma ülevaates sellest, kuidas mõisted „liberaalne“ ja „konservatiivne“ on Eesti poliitilisel maastikul arenenud ja kanda kinnitanud, pöörab Gustav Kalm omajagu tähelepanu ühele minu poolt läbi viidud analüüsile. Kahjuks teeb ta seda viisil, mis ei jäta lugejale terviklikku või tõest pilti selle analüüsi sisust. Siinkohal ma ennekõike soovitaksin igal huvilisel muidugi…
9/2023
Liberaalid, konservatiivid ja sotsiaalne ebavõrdsus
Tõnis Saarts

Liberaalid, konservatiivid ja sotsiaalne ebavõrdsus

Gustav Kalmu eelmises Vikerkaares ilmunud kirjatükk „Liberalismi vastu“ kannab provokatiivsemat pealkirja kui ideestik, mida sedastab artikkel ise. Kalm esitab loos kaks peamist teesi. Esiteks, poliitiline vastandus liberaalsuse ja konservatiivsuse vahel on Eesti kontekstis kunstlik ning kuna see skaala on eriti mugav EKRE-le, siis aitab see kinnistada just viimase sümboolset dominanti…
9/2023
Võõras, oma, kasvav Euroopa Liit
Kristi Raik

Võõras, oma, kasvav Euroopa Liit

Mõned minu Soome kolleegid sõitsid 2004. aasta volbriks Tallinnasse, et saada osa ajaloolisest Eesti Euroopa Liiduga liitumise hetkest. Siin tabas neid hämmeldus ja pettumus. Mingit suurt rahvapidu ega juubeldamist ei olnud; märgiline Euroopasse naasmise hetk ei paistnud kohalikke elanikke eriliselt liigutavat. Rahvahääletusel oli küll kaks kolmandikku valijatest pooldanud liitumist, kuid…
9/2023
Tormidesööja
Ave Taavet

Tormidesööja

„Ükski inimene pole saar…“ kirjutas kord üks ammu unustatud inglismann.
Tal oli õigus.
Inimene on meri.
Ettearvamatu, ohtlik, tujukas. Iseeneses aina ümberpaiknev, võttes just selle anuma kuju, kuhu parasjagu sattunud on. Meri valgub inimese sisse juba tema sünnihetkel, täites imiku kopsud esimesest meeleheitlikust hingetõmbest alates. Mõnesse mahub teda vaid piisake, teise terve aamitäis.…
9/2023
Uinuv hiiglane
Sven Mikser

Uinuv hiiglane

Oli üks neid päevi, mil loogika lakkas töötamast. Vähem oli rohkem ja kaugel tähendas lähedal. Bisnisklassipiletid olid välja müüdud ja turistiklassis küsiti ühe otsa eest kaks korda nii palju raha kui edasi-tagasipiletist. Nõnda läheb, kui hakkad minekut planeerima alles ärasõidupäeva ennelõunal.
Tuhat ükssada üheksakümmend kuus eurot ja viiskümmend senti, sinna ja…
9/2023
Mõeldav ja kujutletav
Tõnis Kahu

Mõeldav ja kujutletav

Jaak Tomberg. Kuidas täita soovi. Realism, teadusulme ja utoopiline kujutlusvõime. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2023. (Studia litteraria Estonica, 1736-3888 ; 24). 308 lk. 21.99 €.
Enam kui pool sajandit tagasi kirjutas inglise ulmekirjanik J. G. Ballard lühikese kirgliku essee „Kõiksugused fiktsioonid“. Me kõik elame fiktsioone tulvil maailmas, ütles ta seal, ja…
9/2023
Tööaja vähendamine kui strateegia tasaareneva ühiskonna loomisel
Ringa Raudla,
Riinu Lepa

Tööaja vähendamine kui strateegia tasaareneva ühiskonna loomisel

Kuigi tööaja vähendamine on saanud ulatuslikku tähelepanu teistes riikides, pole see Eesti poliitilistes diskussioonides veel fookuses olnud. Käesolevas artiklis avame tööaja vähendamise kui strateegia tagamaid ja selgitame võimalikku kasu, mida see inimestele, majandusele ja keskkonnale võiks kaasa tuua.
Aegluse liikumine
1986. aastal asutas Carlo Petrini Itaalias aeglase toidu organisatsiooni Slow Food, et…
9/2023
Kliimapoliitika majanduslik pale
Tea Danilov,
Uku Varblane,
Märt Masso

Kliimapoliitika majanduslik pale

Kliimapoliitikas nii meil kui mujal on kolm põhimõttelist valikut. Esimeseks võimaluseks on jätkata arengurajal, kus inimtegevuse mõju kliimale kasvab edasi ja toimetulek kliimamuutuste mõjudega jääb eelkõige inimeste ja ettevõtete endi ülesandeks. Teiseks arenguvalikuks on juhitud kohanemine kliimamuutustega ehk eesmärgiks ei ole inimtekkelise kliimamuutuse ärahoidmine, vaid selle võimalike negatiivsete järelmitega toime…
9/2023
Parteipoliitiline radikaalsus kui julgeolekuoht
Raivo Vetik

Parteipoliitiline radikaalsus kui julgeolekuoht

Analoogselt taasiseseisvunud Eestiga kujunes Nõukogude perioodi järgse Ukraina üheks põhiliseks poliitilise konflikti teljeks rahvusküsimus. Selle raames kerkis omakorda esile parteidevaheline terav polariseerumine riigikeele ja haridussüsteemi küsimustes, milles mõlemad pooled sildistasid oma oponente nn valgete ja mustade jõudude eristuse võtmes. Venemaa poliittehnoloogid kasutasid radikaalse parteipoliitilise vastandumise ära, sõnastades sellest lähtuvalt Ukraina…
9/2023
Visioonid energeetika kogukonnastumisest
Ingrid Nielsen

Visioonid energeetika kogukonnastumisest

Ühine energiatootmine või muu ühistuline energeetikaga seotud tegevus ei ole meie kandis uus, vaid pigem hästi unustatud vana. Euroopa elektrifitseerimine eelmise sajandi alguses toimus just ühistuliste organisatsioonide toel. Tolleaegsed energiaühistud lappisid auke riikide võimekuses elektrit piisavas mahus toota ning seda soovijatele edasi müüa. Kui riiklik võimekus rakendus peamiselt elektrivõrgu väljaehitamisele,…
9/2023
Üleminek eestikeelsele haridusele: reformi varjatud tumedam pool
Vadim Belobrovtsev

Üleminek eestikeelsele haridusele: reformi varjatud tumedam pool

Möödunud aasta detsembris tegi riigikogu kehtivasse seadusandlusse rea muudatusettepanekuid, mille eesmärk on viia kogu Eesti haridussüsteem täielikult üle eesti õppekeelele. Kõik 50 opositsiooni esitatud parandusettepanekut lükati tagasi. Nii võeti kiiruga koostatud seadus vastu, selle jõustamine ning üleminek algab 2024. aasta septembrist.
Mis juhtub, kui mingi seadus võetakse vastu esmajoones poliitilistel eesmärkidel…
9/2023
Hea hariduse otsingud
Jaak Aaviksoo

Hea hariduse otsingud

Ma olen käinud kahes „ujumiskoolis“. Esimeses oli õpetajaks insenerist isa Ülo, kes kahel suvel Võrtsjärves vaevu vööni ulatuvas vees mulle ujumise algteadmisi tutvustas: kuidas vees hingata, pinnal püsida ning käsi-jalgu liigutada. Tugev käsi minu katsetusi kogu aeg toetamas. Kolmandal suvel Viljandi järveäärses spordilaagris küsis treener August Sokk, kes poistest ujuda…
9/2023
Üldharidus peaks olema riiklik nii sisult kui korralduselt
Martin Ehala

Üldharidus peaks olema riiklik nii sisult kui korralduselt

Eesti üldharidus on korraldatud nii, et kohalike omavalitsuste ebavõrdne võimekus ja mõnel pool ka vastaline meelsus pärsib ühtlaselt hea hariduse saamise võimalusi. Lahenduseks oleks tuua kogu üldharidus riigi haldusse (nagu praegu juba on riigigümnaasiumid), aga see saaks olla edukas vaid siis, kui toimub põhimõtteline nihe poliitilise mõtlemise laadis ja poliitilistes…
9/2023
Avatuma kodakondsuspoliitika võimalused
Daniele Monticelli

Avatuma kodakondsuspoliitika võimalused

Viimase rahvaloenduse järgi omab Eesti kodakondsust ainult 82,6% (1 128 387) Eesti elanikest. 1,7% (23 015) on mõne teise EL-i riigi kodanikud ja 11% (149 449) kolmandate riikide kodanikud. 4,7%-l Eesti elanikest (64 297) on määratlemata kodakondsus, kusjuures nendest ca 60% on sündinud Eestis.[1] Eurostati andmetel kuulub Eesti seega suurima mittekodanike…
9/2023
Nõusolekuseadusest
Elise Rohtmets

Nõusolekuseadusest

Arutelu nõusolekuseaduse ehk selle üle, kuidas muuta seksuaalvägivalla õiguslik regulatsioon nõusolekupõhiseks, on Eestis sporaadiliselt käinud alates 2021. aastast.[1] Reformi sisu on lihtsalt öeldes järgmine: suguühe, mis toimub mõlema osapoole vabalt väljendatud nõusolekuta, on vägistamine, ja sellisena tuleb see ka seaduses määratleda. Esialgu süütuse presumptsiooni küsimusele keskendunud diskussioon[2] muutus 2023. aasta…
9/2023
NATO vajab „Balti valli“
Meelis Oidsalu

NATO vajab „Balti valli“

Vene-Ukraina sõjast on juba ilmunud palju analüüse, mh selle kohta, kuidas peaks NATO oma idapiiri sõjaliselt tugevdama, et vähendada sõja kandumise tõenäosust NATO territooriumile või mõne tulevase konflikti puhkemist NATO, sh Balti riikide territooriumil. Eesti valitsus on tegutsenud kiiresti ning paljugi 2022. aastal Ukraina sõjaväljadel õpitust jõudis juba samal aastal…
9/2023
Vikerkaar