6/2019
Sisukord
Hümn polüstilistikale – Nina Iskrenko, fs-i, Triin Soometsa luulet. Mudlumi ja Sadeq Hedayati proosat. Üllar Peterson koerast Lähis-Idas. Viljar Veebel: Kuidas heidutada Venemaad? Vladislav Surkov süvariigist ja süvarahvast. Boris Groys: Globaalne turg, lokaalne kultuur. Antonia Nael ja Anna Rubtsova Tartu juutidest, kes toetasid vapse. Aro Velmet Maarja Kangro tõde ja õigus. Johanna Ross “Rusikatest” ja tsensoritest. Vilja Kiisler Tõnu Õnnepalust, Tauno Vahter David Vseviovist, Birgitta Davidjants Sally Rooneyst. Andrei Liimets juubeliaasta filmidest. Mihkel Ilusa kunsti, Ave Taaveti joonistusi.
Avaldatud artiklid
Globaalne turg, lokaalne kultuur
Olles Saksamaa kodanik, vaatan ma Trumpi fenomeni Euroopa perspektiivist. Ja nii ma üritan asetada seda läänemaailmas praegu esiletõusvate natsionalistlike liikumiste laiemasse konteksti. Euroopa traditsioon tunneb kolme poliitilise mõtte peavoolu: liberaalset, natsionalistlikku (või fašistlikku) ja sotsialistlikku. Seega erineb see veidi Ameerika traditsioonist, mis eristab liberaale ja konservatiive. Praegu on Euroopas tavaline…
Juudid ja vapsid
Selles kirjutises tuleb juttu kahest juudisoost Eesti ettevõtjast – Leo Ginižiskist ja Hanon Pozaiskist, nende vintsutustest, süüdistustest vapsluse toetamises, koostööst Eesti karistussüsteemiga, Kihnu saarele sundasumisele saatmisest.
Juudid on Eesti aladel elanud sajandeid ning aastasadu on üheks nende põhiliseks tegevusalaks olnud äri, kui väljenduda tänapäevases keeles. Esimese Eesti Vabariigi ajal oli juutide…
Juudid on Eesti aladel elanud sajandeid ning aastasadu on üheks nende põhiliseks tegevusalaks olnud äri, kui väljenduda tänapäevases keeles. Esimese Eesti Vabariigi ajal oli juutide…
Maarja Kangro kehtestab tõe
Sattusin Twitteris arutellu (teema polegi nii väga oluline), mille lõpetas tervemõistuslik mees paremsirgega: „Kus ja kes kehtestab lõpliku tõe?“ Hea strateegia, seda võib kasutada põhimõtteliselt ükskõik millise vestluse nokki löömiseks. Midagi pole vastata. Kõige rumalam oleks hakata seletama, et jah, tegelikult lõplikku tõde ei ole, aga see ei tähenda, et…
Päevavarga palverännak
„Pariis“ juhatab tagasi „Piiririigi“ juurde, mis tegi Õnnepalust Õnnepalu, kuigi ilmus 1993. aastal Emil Tode nime all. Sellega teosega oli Õnnepalu saanud selleks, kelleks tal oli saada, „Piiririigiga“ võitis ta enesele kõik need lugejad, kes jäävad ta järel käima kõiki neid radu, mida autoril on käia. 25 aastat tagasi Pariisis…
Millest räägib 100-aastase Eesti film?
Autorikino ja menufilm, kunst ja meelelahutus, kriitikute pailaps ja publiku lemmik. Need on vaid mõned vastandused, mida filmimaailma kirjeldamiseks sageli kasutatakse. Elava ja rikkaliku kultuuriruumi tuumaks võiks aga olla mitmekesisus ja eripalgelisus, mida 100-aastaseks saanud Eesti filmis on õnneks üha rohkem ja rohkem.
Parafraseerides kirjandusklassikat: kui Eesti Pätsi, Vilmsi ja Konikuga…
Parafraseerides kirjandusklassikat: kui Eesti Pätsi, Vilmsi ja Konikuga…
Putini pikk riik
„See ainult näib nii, nagu oleks meil valik.“ Sõnad, mis jahmatavad oma sügavuse ja julgusega. Öeldud poolteist aastakümmet tagasi, on nad nüüdseks unustatud ja neid ei tsiteerita.[1] Kuid psühholoogiaseaduste järgi mõjutab see, mille oleme unustanud, meid palju tugevamini kui see, mida mäletame. Ja need sõnad, väljunud kaugele konteksti piiridest, kus…
