6/2018
Sisukord
Töö ja mäss. Velimir Hlebnikov maailma raamatust. Aleksei Gastev tootmise teaduslikust organiseerimisest. Eeva Kesküla tööst Eesti ja Kasahstani kaevandustes. Siegfried Kracaueri teenistujaantropoloogia. Aro Velmet Nelson Mandela pärandist, Thorwald-Eirik Kaljo 1968. a rahutuste pärandist. Mikk Pärnitsa hümne, Karl Martin Sinijärve luulet, Kelly Turgi proosaluulet, Vladimir Sorokini proosat ja intervjuu vene kaosest ja saksa ornungist. Anna Škodenko nihkuvad pildid. Vaatenurgas Janar Alast (Ave Taavet), Brigitta Davidjantsist (Andra Teede), Hanneleele Kaldmaast (Marja Unt), Andrus Kasemaast (Joosep Susi), ajaloopiltidest (Kerttu Palginõmm).
Avaldatud artiklid
Killustamis- ja kurnamiskapitalism Eesti ja Kasahstani kaevandustes
Kapitalismi iseloomustab vajadus uute kasumlikkuse tõstmise viiside järele. Geograaf David Harvey[1] kirjutab, kuidas pärast järjekordset ületootmiskriisi vajab kapitalism alati uut fix’i – see termin võib tähendada nii millegi parandamist kui sõltlase narkolaksu. Globaliseerumise ajastul võib korrigeeriv laks seisneda tootmise viimises odavamasse piirkonda, uute tehnoloogiliste leiutiste, uute finantsvõtete või muu taolise…
Ala välimääraja
LOODUSKAITSEALA: Janar Alal on silma ja huvi elu pisiasjade vastu. Ta on omamoodi avaliku ruumi Fred Jüssi, kes tähelepanelikult ja kannatlikult jälgib, dokumenteerib ja kirjeldab meile linnaloodust: trammides võbisevaid karvamütse, sardellihindu kodupoodides, juhuslikke jutuajamisi teatris. Tema loodusvaatlejalikud tähelepanekud on vahendatud sooja huumori ja kaasaelamisega ning tihtipeale seotud suurema kultuurilise narratiiviga.
ALAVORM:…
ALAVORM:…
Roostes neiu
I. P. Smirnovile
Päiksepaistelisel suvepäeval sammus mööda linna peatänavat kena noor neiu. Kerge suvekleit liibus ümber ta saleda keha. Noori õlgu riivasid kastanpruunid juuksed, kiharad võppusid kaasa sammude rütmis. Neiu astus hoogsalt ja sihikindlalt, hoides ühe käega õlal rippuvat kotti ja teisega kergelt kaasa vehkides. Valged väikeste kontsadega kingad klõpsusid reipalt…
Päiksepaistelisel suvepäeval sammus mööda linna peatänavat kena noor neiu. Kerge suvekleit liibus ümber ta saleda keha. Noori õlgu riivasid kastanpruunid juuksed, kiharad võppusid kaasa sammude rütmis. Neiu astus hoogsalt ja sihikindlalt, hoides ühe käega õlal rippuvat kotti ja teisega kergelt kaasa vehkides. Valged väikeste kontsadega kingad klõpsusid reipalt…
Nelson Mandela and Walter Sisulu visit Sebokeng township, south of Johannesburg, SOUTH AFRICA – 04/09/1990. At least 31 people were killed when Zulu vigilantes supporting the conservative Inkatha Freedom Party backed by South African security forces attacked a hostel housing Xhosa supporters of black leader Nelson Mandela’s African National Congress ANC a night before./Credit:KUUS/SIPA/1603171458
Nelson Mandela ja ajaloolise õigluse uus tulemine
Kui Nelson Mandela 2013. aastal suri, oli maailma avalikkus valmis teda pühakuks kuulutama. Juhtivate ajalehtede järelehüüetes võrreldi teda ema Theresa, Mohandas Gandhi ja Martin Luther Kingiga. „Küsimus, mida hr Mandela kohta kõige rohkem esitatakse,“ kirjutas The New York Timesi peatoimetaja Bill Keller, „oli: kuidas, pärast seda kui valged olid tema…
Vene kaose ja saksa ornungi vahel: Intervjuu Nikolai Karajevile
Kirjanduskriitik Aleksandr Genis on öelnud, et kui te temaga esimest korda kohtusite, siis küsimusele „Miks te kirjutate?“ vastasite: „Kui ei kirjuta, hakkab hirm.“ Miks hirm?Seda ütlesin ma Sašale arvatavasti aastat kakskümmend viis tagasi. Impulss on mul ikka üks: kirjutada midagi sellist, et ma ise üllatuksin. Peamine on üllatada ja rõõmustada…
Ave Taavet “Handsfree”
Toimetajalt: Produktsioon ja revolutsioon
Juunikuu Vikerkaare keskmes on loov inimene, homo faber; olgu loomingu objektiks siis Ida-Virumaa põlevkivi, mille muutmine elektriks on sealsete kaevurite loovaks tegevuseks või siis ühiskond ise, mida 1968. aasta maimässajad ümber kujundada tahtsid. Meenutagem, et Hannah Arendti jaoks oli loovus kui ellujäämissundus, loovus kui töö ja loovus kui poliitiline tegevus…
1968. aasta maisündmuste hääbuv pärand
Tee Concorde’i väljakust La Défense’i ärilinnakuni on kui Prantsuse ühiskonna selgroog ja mälu: alates platsist, kus saadeti giljotiini alla kuningas Louis XVI ja kuninganna Marie-Antoinette, möödudes Austerlitzi lahingu mälestuseks püstitatud võidukaarest ja riigivõimu keskusest Elysée paleest ning jõudes lõpuks linnajakku, mille edukusest sõltub riigi rahakoti suurus. Jätkates linnulennul teekonda linnakeskusest…
