$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 1
$submenu_direction: horizontal
Toeta
$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

4-5/2020

Eesti venelastest: Ivan Lavrentjev pühadekommetest, Tiit Tammaru segregatsioonist, Irina Belobrovtseva vene kirjanikest stalinlikus ENSV-s, Nikolai Karajev “vitriinivenelastest”. Heili Sepp elust Narvas. Sveta Grigorjeva, Igor Kotjuhi, Larissa Joonase, P. I. Filimonovi ja Nikolai Karajevi luulet, Ilja Prozorovi ja Andrei Ivanovi proosat. Vestlusring eesti-vene kunstist. Sandra Kosorotova kunst. Mõtteid pandeemiast ja eriolukorrast: Tõnu Viik, Maarja Kangro, Hasso Krull, Jüri Lipping, Ringa Raudla, Branko Milanovič, Nicholas Mulder. Jossif Brodski soovitab jääda tuppa.

Sisukord

Luule

JOSSIF BRODSKI  Ära toast mine välja Vene keelest tõlkinud Märt Väljataga
SVETA GRIGORJEVA mustrid; *üks päev tulen su juurde…; *istuma jäänud poisi ema…; *koer jooksis ligi…; *ma ei ole midagi…; must maagia
P. I. FILIMONOV  Kaua ja õnnelikult; Oskus kuulda; Smirgel; Fotonurk; Totaalne harakate suvi; 4 kirja Alanis Morrissette’ile; Inimesed ja jumalad Vene keelest tõlkinud Katrin Väli
IGOR KOTJUH *lennuk millega lendasin…; *süsimust…; *nad on iga ilmaga…; *mitu korda on…; *elan raamatute otsas…; *kirjutasid raamatu…; *mu nimi koormab mind…; Keeleökonoomsusest; *ühine keel…; *kui sõda algab…
NIKOLAI KARAJEV  Inimesed kui õunad: Nicole Ladmirali mälestuseks; Viimane sangha Pariisis; Pariisi linn; Olla nagu Kafu Nagai; Эстонский/Русский /// Eesti/Vene; Autobiograafiline; Inimesed kui õunad; My Sweetheart Forever; I’m Kesey Like Someday Morning; Ristikhein Vene keelest tõlkinud Aare Pilv
LARISSA JOONAS Kogust „Кодумаа“ (2017): *On olemas palju…; *surra pole hirmus…; *öösel sain järsku aru…; *Luban, et kõik…; *Kas arvate…; *me kõik sureme inetult…; *Inimene voodi ümbrikus…; Kogust „Ülemaailmne sõnaelekter“ (Мировое словесное электричество, 2019): *Õngekork teeb…; *on võimatu…; *Kaarjate puusadega…; *Peatuses seisev…; *Mulle meeldis…; *Sündis mitte…; *Talle tuli… Vene keelest tõlkinud Aare Pilv

Proosa
ANDREI IVANOV  Ere leek Vene keelest tõlkinud Jaana Peterson
P. I. FILIMONOV  Mitte väga valusalt ja mitte näkku Vene keelest tõlkinud Ingrid Velbaum-Staub
ILJA PROZOROV  Vananaistesuvi Vene keelest tõlkinud Ilona Martson

Artiklid
IRINA BELOBROVTSEVA  Oma ja võõras: vene kirjandus Eestis aastail 1946–1953 Venekeelsest käsikirjast tõlkinud Marika Mikli
IVAN LAVRENTJEV  Eestivenelaste pühad ja kombed
TIIT TAMMARU  Eesti ja vene emakeelega inimeste elukohaerinevused Tallinnas
NIKOLAI KARAJEV Illusioonide isandad Eestimaa vitriinis Venekeelsest käsikirjast tõlkinud Kajar Pruul
HEILI SEPP Killustatud kogemuste Narva

Vestlusring
ELNARA TAIDRE, TANJA MURAVSKAJA, ANNA ŠKODENKO  Teisesuse koodi murdmine nn eestivene kunstis

Kunstilugu
KEIU KRIKMANN Vaiksed manifestid

Pandeemiamõtted
HASSO KRULL  Looduse kroon; TÕNU VIIK Pandeemia kogemus fenomenoloogilises vaates; AET ANNIST Viiruselaiune võrk; JÜRI LIPPING Eriolukord; MAARJA KANGRO Paljas elu, Gaia ja teised; RINGA RAUDLA Pandeemia ja fiskaalpoliitika; BRANKO MILANOVIĆ Maailm pärast koroonat Inglise keelest tõlkinud M. V.;  NICHOLAS MULDER Koroonaviiruse sõjamajandus Inglise keelest tõlkinud M. V.

Vaatenurk
ARO VELMET  Võta ja nuusuta! Andrei Ivanov. Pariisi arabeskid. Vene k-st tlk Veronika Einberg ja Erle Nõmm. Tallinn: Tuum, 2020. 323 lk.
BORIS VEIZENEN Asünkrooniline nukuteater P. I. Filimonov. Asünkroonujumine. Vene k-st tlk Ingrid Velbaum-Staub. Tallinn: Tuum, 2019. 336 lk. 17.95 €.
AARE PILV  Larissa Joonas – tundmatu suurus eesti luules  Лариса Йоонас. Мировое словесное электричество. Книга стихотворений. Чебоксары: Free Poetry, 2019. 71 lk.

AVE TAAVET  Joonistused

 

Avaldatud artiklid

Illusioonide isandad Eestimaa vitriinis
Nikolai Karajev

Illusioonide isandad Eestimaa vitriinis

Alustan enesepaljastusest. Siinse teksti kirjutamisele mõeldes märkasin raamatupoes Ivan Makarovi raamatut. Autori deemonliku portree kohal ilutses pealkiri: „Venelane Eestimaal“. Mõistusega sain aru, et neist sõnadest vaatab nagu peeglist vastu see, mis ma tahan rääkida vitriinivenelastest. Nii Makarovi kuju, tema eneseesitus kui ka erinev reaktsioon sellele raamatule eestlaste ja venelaste seas.…
4-5/2020
Eestivenelaste pühad ja kombed
Ivan Lavrentjev

Eestivenelaste pühad ja kombed

Eestis valmib igal aastal kümneid integratsiooniteemalisi uuringuid, mis erinevad oma meetodi, valdkonna, fookuse, ulatuse, kvaliteedi ja veel mitme aspekti poolest. Pidevalt üritame neist midagi uut välja lugeda – kas eestivenelaste suurenenud lõimumist Eesti ühiskonda ning seeläbi nende väiksemat diskrimineeritust ja tõrjutust või siis näiteks julgeolekuriski leevenemist. Kumb eesmärkidest on üllam,…
4-5/2020
mustrid jt luuletusi
Sveta Grigorjeva

mustrid jt luuletusi

4-5/2020
Võta ja nuusuta!
Aro Velmet

Võta ja nuusuta!

Ma ei tea, kuidas on teiega, aga minu jaoks pole midagi nauditavamat kui veeta pärastlõuna hea sõbraga jalutades, vahepeal tunnikeseks kohvikusse või baari istudes ning ühelt vestlusteemalt teisele hüpates uude, ainult meie kahe mõttelõngadele pingutatud maailma kadudes.
Mitte iga sõbraga ei ole võimalik niimoodi rändama minna. Esiteks peate te üksteist juba…
4-5/2020
Eesti ja vene emakeelega inimeste elukohaerinevused Tallinnas
Tiit Tammaru

Eesti ja vene emakeelega inimeste elukohaerinevused Tallinnas

Käesolev artikkel arutleb eesti ja vene emakeelega inimeste elukohaerinevuste üle Tallinnas – mida need tähendavad ning mida oodata tulevikult. Keskseks mõisteks on sealjuures elukohaerinevuste ulatus (elukohasegregatsioon) ehk kuivõrd sarnastes või erinevates elukohapiirkondades Eesti kahe peamise keelerühma esindajad elavad. Otsin eluasemeerinevuste näitel vastust küsimusele, kuivõrd juhib Tallinna arenguid turg ning kuivõrd…
4-5/2020
Killustatud kogemuste Narva
Heili Sepp

Killustatud kogemuste Narva

Umbes kuueaastasena olin ma vaimustunud kaleidoskoobist. Keerasin seda nii- ja naapidi. Iga liigutusega tekkis mu silme ette ainulaadne pilt – selles oli midagi lõpmatult juhuslikku ja loomuldasa korrapärast, nagu kaleidoskoobis ikka. See oli imeline. Oli see siis mu enda liigsest uudishimust või läks kaleidoskoop lihtsalt katki, aga järgmiseks olid mul…
4-5/2020
Larissa Joonas – tundmatu suurus Eesti luules
Aare Pilv

Larissa Joonas – tundmatu suurus Eesti luules

Larissa Joonas on Eestis elavatest venekeelsetest luuletajatest üks huvitavamaid ja andekamaid, kuid ometi pole tema loomingust eesti keelde jõudnud midagi peale täpselt ühe luuletuse Vikerkaares (2007, nr 9). Ta tuli oma luulega laiema avalikkuse ette alles 2006. aastal, kui Moskvas ilmus tema debüütraamat „Самый белый свет“ („Kõige valgem valgus“), kuigi…
4-5/2020
Kogust „Кодумаа” (2017)
Larissa Joonas

Kogust „Кодумаа” (2017)

4-5/2020
Mitte väga valusalt ja mitte näkku
P. I. Filimonov

Mitte väga valusalt ja mitte näkku

Markuša lamas selili. Lamas mingis mitte just eriti mugavas poosis, kuidagi tervenisti kangeks jäänult. Markuša lamas selili ja vaatas tähti. Arvestades, et tähti oli näha palju, oli koht, kus Markuša lamas, mitte just eriti valgustatud. Arvestades, et Markuša juustes oli liiva ja mingit jämedat prügi, lamas ta vabas õhus. Miskipärast…
4-5/2020
Viiruselaiune võrk
Aet Annist

Viiruselaiune võrk

Kunagi võrgustike teemalises seminaris kasutas üks mu kõigi aegade lemmikõppejõude Sandra Wallman meeldejääva näitena suhtlusvõrgustike hargnemise illustreerimiseks viirusest lähtuvat näitematerjali, millega Aafrikas (see oli ta uurimispiirkond) püüti selgeks teha, kuidas AIDS võib jõuda igaüheni: kui sina ka arvad, et oled kombekas ja korralik ja maganud kaitsevahenditeta vaid ühe partneriga ja…
4-5/2020
Koroonaviiruse sõjamajandus
Nicholas Mulder

Koroonaviiruse sõjamajandus

Kas maailm on koroonaviirusega sõjas? Veebruaris nimetas Xi Jinping Hiina jõupingutusi viiruse allasurumisel „rahvasõjaks“; äsja kuulutas Donald Trump ennast „sõjaaja presidendiks“, samal ajal kui Emmanuel Macron teatas, et Prantsusmaa on sõjas COVID-19-ga. Globaalne vastus pandeemiale kogub jõudu ja kõikjalt kostab sõjaaja mobilisatsiooni retoorikat. Euroopas kõige enam kannatada saanud maal, Itaalias,…
4-5/2020
Vikerkaar 4-5 2020

Vikerkaar 4-5 2020

Eesti venelastest: Ivan Lavrentjev pühadekommetest, Tiit Tammaru segregatsioonist, Irina Belobrovtseva vene kirjanikest stalinlikus ENSV-s, Nikolai Karajev “vitriinivenelastest”. Heili Sepp elust Narvas. Sveta Grigorjeva, Igor Kotjuhi, Larissa Joonase, P. I. Filimonovi ja Nikolai Karajevi luulet, Ilja Prozorovi ja Andrei Ivanovi proosat. Vestlusring eesti-vene kunstist. Sandra Kosorotova kunst. Mõtteid pandeemiast ja eriolukorrast: Tõnu Viik, Maarja Kangro, Hasso Krull,…
4-5/2020
Maailm pärast koroonat
Branko Milanovič

Maailm pärast koroonat

Mida öelda pandeemia mõju kohta sissetulekute globaalsele jaotusele? Raske on praegu midagi mõttekat öelda, sest meil pole aimugi, kui kaua pandeemia kestab, kui mitut riiki see haarab, kui palju inimesi sureb, kas ühiskonna sotsiaalne kude rebeneb või mitte. Me olema täielikus pimeduses. Enamik sellest, mida me praegu ütleme, võib homme…
4-5/2020
Vikerkaar