$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 1
$submenu_direction: horizontal
Toeta
$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

4-5/2019

Sisukord

LUULE
OSSIP MANDELŠTAM  *On antud mulle keha…  Vene keelest tõlkinud Märt Väljataga
PIRET KARRO  *sattusin oma vägistajaga…; Idaeuroopa libu; *puistasin juuksed tuulde…; *olen mõistnud…; *maksad mu toidu eest…
PHILIP GROSS  Tõlked vaikusest; Valgusele kirjutatud; Severni laul; Valge öö Inglise keelest tõlkinud Doris Kareva
ANDRUS RÕUK  Valitud ühisnäitused; Isa Uno ja ema Laine; A. D. 10.10.08

PROOSA
MAARJA KANGRO  Läti lipp
TAUNO VAHTER  Intsident 43. lasteaias

ARTIKLID
AET KUUSIK, JÜRI KOLK  Kehasõnastik
ANDREI HVOSTOV  Theweleit, Sontag, Laibach – ühe idee kolm väljendusvormi 
LIINA PÄÄBO  Puude taga on inimene
HANS ORRU  Ida-Virumaa – keskkond ja elanike tervis
MARILIIS MÕTTUS  Kuidas kureerida keha
KATRIN ALEKAND  Tehnilised kehakõned erilise mina ja kultuurilise teise vahel
INNA JÜRJO  Toit ja keha keskajal
TERJE TOOMISTU  Sugu, rahvus ja urbanism Indoneesia waria’de kehadel
JOOSEP SUSI  Kadunud poeetika otsinguil. Ühe jalgpallireportaaži arvustus
KRISTJAN PORT  Eeslist ja misjonäri kimbatusest
ALVAR LOOG  Need, kelle süda on alati valmis uueks valuks  
MEELIS OIDSALU  Somaatiline teater: esitustaagata ihud saalis ja laval
KEIU VIRRO  Nõukogude ajal seksi polnud, ent tänapäeval lapsed kapsalehe alt ei tule

KUNSTILUGU
KAARIN KIVIRÄHK  Jõusaal on minu kirik

VAATENURK
VILJA KIISLER  Go, Sveta, go!  Sveta Grigorjeva. American beauty. Tallinn: Suur Rida, 2018. 72 lk. 9.95 €.
MARJA UNT  Pingeväljade poeetika labürindis Mehis Heinsaar. Pingeväljade aednik. Luige: Verb, 2018. 96 lk. 14.65 €.
AVE TAAVET  Hagiograafiline romaan Arvo Pärdist Joonas Sildre. Kahe heli vahel. Graafiline romaan Arvo Pärdist. Laulasmaa: Arvo Pärdi Keskus, 2018. 222 lk. 28.95 €.
TRIINU PAKK  Maylis de Kerangali ilusa surma laul Maylis de Kerangal. Parandada elavaid. Prantsuse k-st tlk Leena Tomasberg. Tallinn: Tänapäev, 2018. 213 lk. 24.50 €.
KATRE TALVISTE  Kuidas kultuurilugu elusast peast kätte saada Kaia Sisask. Noor-Eesti ja prantsuse vaim. Tallinn: TLÜ Kirjastus, 2018. (Acta Universitatis Tallinnensis. Humaniora; 2228-026X). 180 lk. 18.70 €.

AVE TAAVET  Joonistused

Avaldatud artiklid

Sugu, rahvus ja urbanism indoneesia waria’de kehadel
Terje Toomistu

Sugu, rahvus ja urbanism indoneesia waria’de kehadel

Ilmus Vikerkaares 4–5, 2019
Kuulsate Vürtsisaarte pealinnas Ambonis 1970. aastal sündinud Dewi kasvas üles oma vanavanematega. Tema isa jättis perekonna maha, öeldes, et Dewi pole tema poeg. Lapsepõlve saatnud häbitundest ajendatuna läks Dewi keskkooli onu juurde 2400 kilomeetri kaugusele Jakartasse, Indoneesia pealinna, sealt edasi Bandungi turismi õppima.
Bandungis avastas ta ööelu ja…
4-5/2019
Ida-Virumaa – keskkond ja elanike tervis
Hans Orru

Ida-Virumaa – keskkond ja elanike tervis

Kui öeldakse „Ida-Virumaa“, siis kerkivad enamasti silme ette tööstusettevõtete suitsevad korstnad, rikutud maastik, reostunud vesi ja suur hulk võõrtöölisi, kes aastakümnete eest sinna tulnud. Vähematele meenub ka pankrannik, suursugused mõisad ja lõputud rabad. Ent milline on sealne keskkond tegelikult: kas tõepoolest niivõrd saastunud, kui paljudele tundub? Ja milline on sealsete…
4-5/2019
Kadunud poeetika otsinguil. Ühe jalgpallireportaaži arvustus
Joosep Susi

Kadunud poeetika otsinguil. Ühe jalgpallireportaaži arvustus

Üks mu armastusväärne kaasteeline tavatseb ikka ja jälle meelde tuletada tsitaati eesti spordireportaaži kullavaramust: „Aga meie muidugi piilume silmanurgast vilksamisi sinna kaugele tahapoole, kus kusagil väga paksus udus võitleb Raido Ränkel seda võitlust, mida talle on võimaldatud võidelda.“
Kui me vahel küsime, mispärast seda va tippsporti ülepea vaja on, miks see…
4-5/2019
Kuidas kureerida keha
Mariliis Mõttus

Kuidas kureerida keha

„Valu, mis valu? Hetkel, kui mu keha maapinna kohal ripub, läheb mu vaim puhkusele. Minu jaoks ei tähenda see valu, vaid enese kaotamist iseenda sisse, et enesega üheks saada.“[1] Niimoodi kirjeldab oma kogemust suspension’iga (protseduur, mille käigus pannakse naha alla konksud ning vinnatakse keha õhku) Louis Fleischauer. Fleischauer on 1970.…
4-5/2019
Hagiograafiline romaan Arvo Pärdist
Ave Taavet

Hagiograafiline romaan Arvo Pärdist

Joonas Sildre graafilise romaani „Kahe heli vahel“ keskne kujund on must täpp. Kõige kontsentreeritum, kõige eneseküllasem kujund, mida võime ette kujutada. Punkt on „ise omaenese maailm, iseenese kõiksus; tal ei ole käsitlust kellestki peale iseenda“.[1] Kõige esmasem seos on raamatu lehekülgedel lendlevatel täppidel muidugi noodikirjaga. Enamasti märgivadki need erinevate helide…
4-5/2019
Eeslist ja misjonäri kimbatusest
Kristjan Port

Eeslist ja misjonäri kimbatusest

Ülesanne kirjutada lähiajalukku jäänud Eesti dopingujuhtumitest tekitas kimbatust. Kirjutamine on vaev ja sellega peaks saavutama midagi kasulikku. Aga kelle jaoks? Toonased lood sisaldasid palju meelelahutuslikku, sealhulgas ajasid masse vihale. Masside ärritamine on banaalne. Ja lihtne. Meenus kusagilt kuuldud mõte, et sa ei õpi midagi uut, kui lööd eeslit veel ühe…
4-5/2019
Puude taga on inimene
Liina Pääbo

Puude taga on inimene

Alustan lahtiütlusega. Esindan füsioteraapia eriala, mis on aastakümneid tegelenud inimeste kehadest „vigade“ otsimise, leidmise ja parandamisega. Ühtlasi puudub mul puudega elamise kogemus, mis teeb mind automaatselt selle teema osas autsaideriks ning välistab kõnelemise puuetega inimeste eest. Küll aga saan kõneleda teistmoodi võimestatud kehasid patologiseeriva elukutse esindaja püüdlustest oma eksistentsi õigustada.
Küllap…
4-5/2019
Nõukogude ajal seksi polnud, ent tänapäeval lapsed kapsalehe alt ei tule
Keiu Virro

Nõukogude ajal seksi polnud, ent tänapäeval lapsed kapsalehe alt ei tule

„Oliver ja Ulrike avastavad seksuaalmaailma“ (1991) ja „Avameelselt abielust“ (1974) – need kaks raamatut, üks noortele, teine täiskasvanutele, tundusid kaua olevat peamised vahendid seksuaalmaailmast laiema pildi andmisel.[1] Tänane pilt on avardunud mitmes suunas suurte hüpetega. Täiskasvanud võivad õppida intiimset massaaži nii kursustel, kus harjutatakse dildodel ja kunsttorsodel, kui ka kursustel,…
4-5/2019
Läti lipp
Maarja Kangro

Läti lipp

Ventspilsi spordiklubis kanti siniseid haiglasusse. Garderoobitädi andis need inimestele tasuta; mõni pakkis sussid omale kaasa, et iga kord mitte uusi küsida, ja nii tegin minagi, viskasin sinised nässakad seljakotti, näokreemiga samasse lahtrisse. Tolmulestasitt, mikroosakesed, bakterid, kõik vaikselt koos.
Atlētikas zāle’s oli agressiivne hip-hop põhja keeratud, aga sinna ei mahtunud kuigi palju…
4-5/2019
Need, kelle süda on alati valmis uueks valuks
Alvar Loog

Need, kelle süda on alati valmis uueks valuks

Jalgpallist räägitakse palju. Isegi põhjendamatult palju. Pean silmas jutte, mis keerlevad konkreetsete mängude ning neis osalevate mängijate, treenerite ja kohtunike ümber: eelvaated, ennustused, meditsiinilised raportid, kommentaarid, analüüsid, kokkuvõtted… Jalgpall on mänguna suuteline iga päev tootma tööstuslikes kogustes jututeemasid nii päevauudiste kui ka seltskondlike vestluste tarbeks. Samas on vist kõigile selge,…
4-5/2019
Theweleit, Sontag, Laibach – ühe idee kolm väljendusvormi
Andrei Hvostov

Theweleit, Sontag, Laibach – ühe idee kolm väljendusvormi

Klaus Theweleit on saksa kirjandusteadlane, kes vapustas eelmise sajandi 70ndate keskel Freiburgi ülikoolis kirjutatud dissertatsiooniga kogu Lääne-Saksa humanitaarteadust. Aastatel 1977–1978 ühes väikekirjastuses ilmunud 1147-leheküljeline oopus „Männerphantasien“ muutus vasakintellektuaalide hulgas kultusteoseks.[1] Kuid samavõrd pandi seda tähele ka vaimumaailma parempoolsemates segmentides. Saksa ajaloolased teost kuigi kõrgelt ei hinda, aga teistes mõtteteadustes on…
4-5/2019
Kehasõnastik
Jüri Kolk,
Aet Kuusik

Kehasõnastik

KehapoliitikaKehapoliitika all mõeldakse tavasid ja poliitikat, millega ühiskonnas inimkehasse puutuvat reguleeritakse. Kui palju ja mis viisidel saavad inimesed ise oma keha kontrollida ning kuidas seda mõjutavad ühiskondlikud rollid, normid ja reeglid
. Kõikidel ühiskonnaliikmetel ei pruugi olla võrdseid õigusi oma keha üle, ja see sõltub kehtivatest võimumehhanismidest, mis teatud gruppide kehalisse…
4-5/2019
*sattusin oma vägistajaga… jt luuletusi
Piret Karro

*sattusin oma vägistajaga… jt luuletusi

4-5/2019
Somaatiline teater: esitustaagata ihud saalis ja laval
Meelis Oidsalu

Somaatiline teater: esitustaagata ihud saalis ja laval

Inimeste kehalisuse kogemine on nii läbi uuritud ja ideologiseeritud, et midagi lisada justkui pole jäänud. Samas olen ise tajunud, et on raske oma kehalisusekogemust mõtestada, seda ühiseluliselt problematiseerimata. Tseremoniaalsus, millega kehalisust ühiskondlikult instrumentaliseerima kiputakse… fenomenoloogid, feministid, freudistid, fukoistid… inimkeha on ühiselule avatud ruum või siis võimukaaluviht.
Hilisemas Lääne teatri mõtteloos on…
4-5/2019
Nimetu postitus 86017
Ossip Mandelštam
4-5/2019
Toimetajalt: Keha ühiskonnas, kunstis ja looduses

Toimetajalt: Keha ühiskonnas, kunstis ja looduses

Luuletaja on kirjutanud: “On antud mulle keha – milleks see, / nii üks ja ainus, minuomane?” Vikerkaar soovitab lugeda seda kupletti irooniliselt: pole ta ei seda, teist ega kolmandat. Kevadine topeltnumber uurib, mis saab siis, kui “kehaosad sulavad välja nagu varakevadine maa”, nagu kirjutas Meelis Oidsalu ERRis. Vikerkaares mõtiskleb Oidsalu…
4-5/2019
Go, Sveta, go
Vilja Kiisler

Go, Sveta, go

Ei, Sveta Grigorjeva ei ole järgmine (:)kivisildnik. Kivisildnik on ju lihtsalt keskmisest natuke andekam grafomaan, kes saab iga oma reakese välja anda selle pärast, et tal on väheke ka ärisoont ja oma kirjastus, tema peamine tegevus on teiste sõimamine ja avaliku ruumi reostamine, aga ta sõimab kehvalt, kiretult ja rutiinselt…
4-5/2019
Vikerkaar