4-5/2011

Märt Väljataga
Mõtleme veel
Toimetus palus tosinkonnal kriitikul avaldada arvamust selle kohta, mida on uut 21. sajandi (eesti) kultuuris (st kunstides). Kitsamaks tagamõtteks oli uurida, kuivõrd on leidnud kõla- või haakumispinda mullu Vikerkaares avaldatud esseed postmodernismi ammendumisest. Lisan tosin mõtet, et arutelu võiks jätkuda.
1. Eesti postmodernismi ajalugu on veel käsitlemata, sest kuulub…

Piret Viires
Pärast postmodernismi
Mis tuleb pärast postmodernismi? See on küsimus, mille üle viimasel kümnendil on erinevatel foorumitel aktiivselt arutletud. Kui “postmodernismi” mõiste kandis endas pluralismi ja ei olnud ühte, kindla definitsiooniga postmodernismi, vaid pigem “postmodernismid”, siis samasugune pluralism iseloomustab ka postmodernismile järgnevat perioodi ja teoreetilisi lähenemisi, mis seda kultuurisituatsiooni analüüsida püüavad.
Postmodernismi…

Jaak Tomberg
“Praeguse” peadpööritav taastulek. Postmodernismi mõiste nüüdisaegsest funktsiooni(tuse)st
“Elame kidural ajastul: tarbimisühiskonna tegelikkus on üksikindiviidi soovidest ja ideaalidest otsekui väljamõõdetud täpsusega alati kasvamise jagu suurem. Mitte reaalsus ei kasva meie unistustele järgi, vaid meie unistused reaalsusele; me tahame seda, mida meile antakse; julgeme unistada vaid sellest, mis on niigi käeulatuses”
(Alvar Loog,…

Aare Pilv
Kirjake provintsist
Postmodernsuse mõistel pole minu jaoks kunagi väga suurt heuristilist jõudu olnud (kui, siis mõnevõrra poliitilis-ühiskondliku diskursi kirjeldamisel, kuid mitte kultuuri ja kunsti puhul) ja järelikult mitte ka postpostmodernismil. Kogu 20. sajandi jooksul on toimunud õhtumaise kultuuri demokratiseerumine, st üha rohkem on see, mis varem kuulus vaid ülemkihile (haridus,…

Valle-Sten Maiste
Postmodernismist ja nullindatest
Postmodernistid võiks lihtsustavalt jagada joovastunuteks ja paanitsejateks. Maailmalõppu pole tulnud, nagu ka mitte enneolematut vasakvastuhakku ega vabadust. “Foucault soovitab loobuda igasugusest võimu poolt fikseeritud identiteedist. … Lahenduseks on identiteedimäng, pidev uute isiklike identiteetide loomine, lakkamatu edasiliikumine. … liikumine heteroseksuaalsusest homoseksuaalsusse pole lõplik lahendus, vaid ainult üks taktikaline…

Oliver Laas
Protseduurne retoorika ja kinkivad brikolöörid
Alan Kirby vastandab postmodernismile pseudomodernismi, milles kesksele kohale tõuseb vastuvõtja tegevus kultuuritoodete sisu ja dünaamika mõjutamisel. Pseudomodernism muudab pöördumatult vastuvõtja ja teksti suhet vastuvõtja kasuks, mis loob vastuvõtjas võimu illusiooni. See on tõepoolest tähtis nihe indiviidi suurema kaasamise suunas. Järgnevalt kirjeldan üht potentsiaalset kultuuritoodete vormi,…

Andres Kurg
Postmodernismist vaatemänguni ja sealt edasi
Postmodernism kui arhitektuuristiil, mis väljendus ennekõike pöördumises ajalooliste viidete ja klassikaliste detailide poole ning mida nii mõnedki kultuuriteoreetikud tõlgendasid uue ajastu sümptomina, kaotas oma ühiskondliku aktuaalsuse õige ruttu. 1980. aastate teisel poolel uushistoritsismi modernismikriitiline efekt kadus ning see sobitus sujuvalt rahamaailma ootustega. Tsitaadid minevikust või…

Priit Kruus
Tasandiku vaevad
“Mägede vaevad olid meie taga. Meie ees olid tasandiku vaevad”
(Bertolt Brecht).
“Hektor, kas ellu veel jääda sa lootsid, kui pistsid Patroklost?”
(Homeros).
 
Eesliide “post-” sõnas “postmodernism” tähistab jõudmist “tasandikule”, kui on jäetud selja taha progressiivse kõrgaja ehk “mägede vaevad”. Vormiline uuenduslikkus ja kiiresti muutuv maailm (ja selle kujutamine) jõuab teatud piirini.…

Janek Kraavi
Postmodernism – samm tagasi
Postmodernismi ei tasuks võtta ühtse ja tervikliku ajastuna, vaid jagada see visandlikult neljaks perioodiks, mis ligilähedaselt järgiksid keskaja traditsioonilist liigendust: a) 1945–1960 varane pomo, b) 1960–1975 klassikaline pomo, c) 1975–1989 kõrgpomo, d) 1989–? hilispomo. Kuna 20. sajandi teisel poolel oli ühiskondlik-sotsiaalseid ja kultuurilisi muutusi palju ja…

Madis Kolk
Eesti teater 21. sajandil
Eesti kutselisele teatrile on kogu tema ajaloo jooksul ette heidetud anakronismi ajastutrendide suhtes. Sellel osalt põhjendatud, kuid kohati stereotüüpsel hoiakul on mitu põhjust, mis tulenevad nii teatrikunsti enda spetsiifikast kui ka eesti teatri sünniloost. Esimese puhul on arvatud, et nii oma ülesehitusliku struktuuri kui ka paratamatu…

Maarja Kangro
Kelle laipa ja millist retoorikat otsitakse?
Vikipeediasse – postmodernselt pluralistlikku ja digimodernselt interaktiivsesse infokeskkonda – ilmus artikli “Post-postmodernism” esmaversioon mais 2006. Selles on tsiteeritud Tom Turneri sõnu 1986. aastast: “Postmodernistlik “kõik-kõlbab”-ajastu on kadumas.” Selgema kuju on uus retoorika võtnud hiljem; selle visandamisel on räägitud metafüüsilisest optimismist, naiivsest pragmatismist, armastusest, õhus…