4-5/2008
Sisukord
Avaldatud artiklid
Jacob de Wit “Jupiter võrgutab karjusena Mnemosynet” (1727)
Mälu geopoliitika
Pärast 1989. – nagu ka 1945. – aastat tuli Euroopal taas silmitsi seista oma vastuolulise minevikuga. Vahepeal on postkommunistlikes riikides ajalugu ümber jutustatud ja rahvuslik mälu institutsionaliseeritud. Kuid rahvuslikku mälupoliitikat saab mõista üksnes hiljutiste geopoliitiliste muutuste, nimelt külma sõja lõpu ja ELi laienemise kontekstis. Ehkki diskussioonid ühise Euroopa mälu võimalikkuse…
Küberrünnakute moos aprillirahutuste kibedal pudrul
Ilmunud Vikerkaares 2008, nr 4–5
Pronkssõduri saaga paljudest kasulik/kahjulik-aspektidest jäi tolmu settides pinnale üks, võibolla ainus Eesti jaoks selgelt kasulik sündmustejada: küberrünnakud, nende tõrjumise mütologiseeritud eepos ja see, kuidas poliitikud selle blufi piiri peal seisva kampaania välja mängisid. Küberrünnakud ise on sotsiaal-tehnoloogiline fenomen: suurt rünnakut ei saa edukalt korraldada äkki, ette…
Pronkssõduri saaga paljudest kasulik/kahjulik-aspektidest jäi tolmu settides pinnale üks, võibolla ainus Eesti jaoks selgelt kasulik sündmustejada: küberrünnakud, nende tõrjumise mütologiseeritud eepos ja see, kuidas poliitikud selle blufi piiri peal seisva kampaania välja mängisid. Küberrünnakud ise on sotsiaal-tehnoloogiline fenomen: suurt rünnakut ei saa edukalt korraldada äkki, ette…
Pronksiöö – sundeuroopastamise läbikukkumine ja rahvusliku kaitsedemokraatia sünd
Ilmunud Vikerkaar 2008, nr 4-5
Sellised sündmused nagu aprillikriis ei teki tühjale kohale ega möödu ka sügavamaid sotsiaalseid tagajärgi jätmata. Aprillisündmustel on pikk eellugu, mis on seotud paljude struktuursete probleemidega Eesti poliitikas ning mitmete ühiskondlik-poliitiliste protsesside kulminatsiooniga, mida võib kokkuvõtlikult iseloomustada kui “sundeuroopastumise või sundläänestumise läbikukkumist”. Toimunu tagajärjeks on palju suletuma…
Sellised sündmused nagu aprillikriis ei teki tühjale kohale ega möödu ka sügavamaid sotsiaalseid tagajärgi jätmata. Aprillisündmustel on pikk eellugu, mis on seotud paljude struktuursete probleemidega Eesti poliitikas ning mitmete ühiskondlik-poliitiliste protsesside kulminatsiooniga, mida võib kokkuvõtlikult iseloomustada kui “sundeuroopastumise või sundläänestumise läbikukkumist”. Toimunu tagajärjeks on palju suletuma…
LUULE
Aleksandr Puškin
*Lõin samba endale …
Jaan Ajalik
Võit
Diana Efendijeva
Automaatkiri; Kaks nukrust
Llaita
kahjulikud nõuanded; Haavel-You
Igor Kotjuh
*hämmastav kuidas mõni nähtus …; *valemite diktaat loomingus …; Luuletaja ja lugeja: partnerluse katse; Idee väärtus
P.I. Filimonov
Kinoajastu; Kõik tuled; Vene filoloogia; Kilpkonn
Daniil Popov
* Siin siniplaneedi peal kodu …; *Kõige…
Aleksandr Puškin
*Lõin samba endale …
Jaan Ajalik
Võit
Diana Efendijeva
Automaatkiri; Kaks nukrust
Llaita
kahjulikud nõuanded; Haavel-You
Igor Kotjuh
*hämmastav kuidas mõni nähtus …; *valemite diktaat loomingus …; Luuletaja ja lugeja: partnerluse katse; Idee väärtus
P.I. Filimonov
Kinoajastu; Kõik tuled; Vene filoloogia; Kilpkonn
Daniil Popov
* Siin siniplaneedi peal kodu …; *Kõige…
Antoloogiad kasvavad suureks
Amar Annus
Antoloogiad kasvavad suureks
(“Vanakreeka kirjanduse antoloogia”)
Antoloogiad kasvavad suureks
(“Vanakreeka kirjanduse antoloogia”)
Ulmeaasta avapauk
Silver Sära
Ulmeaasta avapauk
(Kristjan Sander, “13 talvist hetke”; Siim Veskimees, “Poolel teel”)
Ulmeaasta avapauk
(Kristjan Sander, “13 talvist hetke”; Siim Veskimees, “Poolel teel”)
Filimonov, Brodski ja 17. sajandi tartlased
Ilona Martson
Filimonov, Brodski ja 17. sajandi tartlased
(P.I. Filimonov, “Mantrõ tretjego porjadka”)
Filimonov, Brodski ja 17. sajandi tartlased
(P.I. Filimonov, “Mantrõ tretjego porjadka”)
Ühiskondliku Lõhe Sihtasutus
Roy Strider
Ühiskondliku Lõhe Sihtasutus
Pronksiööl 2007 vabanesid eestlased oma rahvusriigi pealinna püstitatud Teise maailmasõja mälestusmärgist. Palakatega kinnikaetud sündmusplats, kraana, mäss ja märulipolitsei. Kõik selleks, et näidata – nüüd oleme tõeliselt vabad!
Kuid kas “vabastajast” vabastamine ikka suurendas vabadusi? Pigem ei. Mitmed vabadused said otsese löögi kohe pärast aprillisündmusi: vabadus usaldada, vabadus omada…
Ühiskondliku Lõhe Sihtasutus
Pronksiööl 2007 vabanesid eestlased oma rahvusriigi pealinna püstitatud Teise maailmasõja mälestusmärgist. Palakatega kinnikaetud sündmusplats, kraana, mäss ja märulipolitsei. Kõik selleks, et näidata – nüüd oleme tõeliselt vabad!
Kuid kas “vabastajast” vabastamine ikka suurendas vabadusi? Pigem ei. Mitmed vabadused said otsese löögi kohe pärast aprillisündmusi: vabadus usaldada, vabadus omada…
Tänu kellele pole meil kodusõda?
Oudekki Loone
Tänu kellele pole meil kodusõda?
2007. aasta 26. aprilli õhtupoolikul seisin ma Tallinna Lennujaamas ja kuulasin ETVst kaitseminister Jaak Aaviksoo väiteid, et kaitseminister peab näitama, kuidas ta oskab sõda pidada, ning vaatasin sinna kõrvale eriti irooniliselt mõjuvat reklaami “Euroopa Liit seisab rahu eest kogu maailmas”.
Mõned tunnid hiljem meenus mulle, kuidas…
Tänu kellele pole meil kodusõda?
2007. aasta 26. aprilli õhtupoolikul seisin ma Tallinna Lennujaamas ja kuulasin ETVst kaitseminister Jaak Aaviksoo väiteid, et kaitseminister peab näitama, kuidas ta oskab sõda pidada, ning vaatasin sinna kõrvale eriti irooniliselt mõjuvat reklaami “Euroopa Liit seisab rahu eest kogu maailmas”.
Mõned tunnid hiljem meenus mulle, kuidas…
Küberrünnakute moos aprillirahutuste kibedal pudrul
Tanel Tammet
Küberrünnakute moos aprillirahutuste kibedal pudrul
Pronkssõduri saaga paljudest kasulik/kahjulik-aspektidest jäi tolmu settides pinnale üks, võibolla ainus Eesti jaoks selgelt kasulik sündmustejada: küberrünnakud, nende tõrjumise mütologiseeritud eepos ja see, kuidas poliitikud selle blufi piiri peal seisva kampaania välja mängisid.
Küberrünnakud ise on sotsiaal-tehnoloogiline fenomen: suurt rünnakut ei saa edukalt korraldada äkki, ette…
Küberrünnakute moos aprillirahutuste kibedal pudrul
Pronkssõduri saaga paljudest kasulik/kahjulik-aspektidest jäi tolmu settides pinnale üks, võibolla ainus Eesti jaoks selgelt kasulik sündmustejada: küberrünnakud, nende tõrjumise mütologiseeritud eepos ja see, kuidas poliitikud selle blufi piiri peal seisva kampaania välja mängisid.
Küberrünnakud ise on sotsiaal-tehnoloogiline fenomen: suurt rünnakut ei saa edukalt korraldada äkki, ette…
Järeleaitav demokraatia Eestis: saavutused ja väljavaated
Rein Ruutsoo
Järeleaitav demokraatia Eestis: saavutused ja väljavaated
Järeleaitav demokraatia Eestis: saavutused ja väljavaated
Tänapäeva venekeelsest luulest Eestis
Darja Suhhovei
Tänapäeva venekeelsest luulest Eestis
Eestis luuletatakse praegu enamasti kas eesti või vene keeles. Eestikeelne luule järgib Euroopa poeetikatraditsioone – üldlevinud on vabavärss, mida juba nõukogude ajal kasutati nii omaluules kui ka tõlgetes. Eesti venekeelne luule on enamasti konservatiivsem kui tänapäeva vene luule üldiselt. Valdavalt kirjutatakse riimilis-meetriliselt korrastatud värssi.
Boriss Baljasnõi on…
Tänapäeva venekeelsest luulest Eestis
Eestis luuletatakse praegu enamasti kas eesti või vene keeles. Eestikeelne luule järgib Euroopa poeetikatraditsioone – üldlevinud on vabavärss, mida juba nõukogude ajal kasutati nii omaluules kui ka tõlgetes. Eesti venekeelne luule on enamasti konservatiivsem kui tänapäeva vene luule üldiselt. Valdavalt kirjutatakse riimilis-meetriliselt korrastatud värssi.
Boriss Baljasnõi on…
3x hambaarsti juures
(projekt)
1. Hammas tahtis välja tõmbamist. Läksin hambaarsti juurde. Olin esimene. Teised polnud veel tulnud. Toolid olid tühjad. Ka all garderoobis riideid ära andes oli mulle tundunud, et olen üksi. Et ennast vähem üksikuna tunda, võtsin istet uksele kõige lähemal toolil. Uks läks kohe lahti. Mind oodati, arst palus mul istuda.…
1. Hammas tahtis välja tõmbamist. Läksin hambaarsti juurde. Olin esimene. Teised polnud veel tulnud. Toolid olid tühjad. Ka all garderoobis riideid ära andes oli mulle tundunud, et olen üksi. Et ennast vähem üksikuna tunda, võtsin istet uksele kõige lähemal toolil. Uks läks kohe lahti. Mind oodati, arst palus mul istuda.…
