$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 1
$submenu_direction: horizontal
Toeta
$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

10-11/2023

MONUMENDID & DEKOLONISEERIMINE. Epp Annus merest, maast ja mägra majast, Joshua Sanborn Euraasia uuringute lahtivenestamisest, Zbigniew Wojnowski keskmeta geograafiast. Margaret Comer: Milleks monumendid? Mischa Gabowitsch Ukraina memoriaalidest, Eglė Rindzevičiūtė monumendipaanikast, Ivan Lavrentjev Dvigateli majast Stockmanni vastas. Kalle Käsperilt Dr Stockmanni vana uusversioon. Bruno Mölder mõistuse ümberlaadimisest, Mehis Heinsaare ja Katrin Tegova jutte, Jüri Kolgi ja Triin Paja luulet. Kunstiline hüvastijätt Idaga (Tanel Rander). Arvustuse all “Eesti novell 2023” (Kaupo Meiel), Katrin Lauri “Tunnistaja” (Tiina Kirss), Hargla “Heade mõrvade linn” (Siim Lill), Meelis Krafti “Tiuhkamäe” (Jaile Jürgens), Kristjan Haljaku “Elektra Domina” (Johan Haldna)

Sisukord

Luule

OSSIP MANDELŠTAM  *Jah, maa sees laman ma…  Vene keelest tõlkinud Märt Väljataga
JÜRI KOLK  *oled sa mõelnud…; *tahan…; *silitan sind…; *lagunen…; *käin teinekord…; *olen see…
TRIIN PAJA Koerahirm; Möirged; Punusid mu juukseid, kui lugesin raamatut; Valgesaba-pampahirv

Proosa
Lugusid soojadelt saartelt Inglise keelest tõlkinud Lauri Sommer
MEHIS HEINSAAR  Keskmaal
KATRIN TEGOVA  Tegova naine
KALLE KÄSPER  Doktor Stockmanni variant

Artiklid
BRUNO MÖLDER  Mõistus masinas
ARO VELMET  NSVL-i dekoloniseerimine: saateks
ZBIGNIEW WOJNOWSKI  Keskuseta geograafia poole Ingliskeelsest käsikirjast tõlkinud M. V.
JOSHUA A. SANBORN  Venemaa dekoloniseerimine? Mõtteid ja hoiatusi Vene impeeriumi esimese kokkuvarisemise pinnalt Ingliskeelsest käsikirjast tõlkinud Triinu Pakk
EPP ANNUS  Merelt maale.  21. sajandi koloniaalprobleemide hilisnõukogulikud juured ökoloogilisest perspektiivist
MISCHA GABOWITSCH  Monumendid sõja ajal Inglise keelest tõlkinud Triinu Pakk
MARGARET COMER  Milleks monument? Ingliskeelsest käsikirjast tõlkinud M. V.
EGLE RINDŽEVIČIUTÉ  Närviline võim ja kunst Ingliskeelsest käsikirjast tõlkinud M. V.
IVAN LAVRENTJEV  Nõukogude sõjatehase fassaadi taga

Kunstilugu
TANEL RANDER  Hüpe Idast tühjusesse

Vaatenurk
KAUPO MEIEL  Ilukirjandusliku tiktoki teise viisaastaku lävepakul Eesti novell 2023. Koost. Maria Esko, Joosep Vesselov, Maarja Kangro, Mart Velsker. Tallinn: Eesti Jutt, 2023. 256 lk. 23.50 €
TIINA ANN KIRSS  Aja köis Katrin Laur. Tunnistaja. Ajalooline romaan. Tallinn: Hea Lugu, 2022. 830 lk. 36.50 €.
SIIM LILL  Kauneim linn on Eestis Tartu Indrek Hargla. Heade mõrvade linn. Kolm mõrvalugu Tartust. Tartu: Raudhargla, 2023. (Kriminaalne raama­tukogu; 1). 179 lk. 19.90 €.
JAILE JÜRGENS  Kraft, mitte Vahur ehk ühe Eesti ulmiku tee tähtede poole Meelis Kraft. Tiuhkamäe. Esimene raamat: paranormaalne noorteromaan. Nõo: Sooroheline, 2022. 288 lk. 23.70 €.
JOHAN HALDNA  Vormist ja ärevusest “Elektra Dominas” Kristjan Haljak. Elektra Domi­na. Tartu: Kaksikhammas, 2023. 92 lk. 11.99 €.

AVE TAAVET  Joonistused

Avaldatud artiklid

Lugusid soojadelt saartelt

Lugusid soojadelt saartelt

VANA VÄGEV NÕIDUS
Kapingamarangi atoll, Mikroneesia
„Vana nõidust ei tehta enam. Minu saarel Kapingamarangil jätsid kohalikud suure nõidumise maha, kui kirikuinimesed tulid. Nad jätsid maha oma tantsud ja juttude jutustamise. Ära ja minema! Siis nad ei kasutanud enam mokopuna’t, seda meie vana nõidust.“
Nii ytles Latik. Ta punus lilli selle kandi peaehtesse mwaar’i.…
10-11/2023
Venemaa dekoloniseerimine?
Joshua A. Sanborn

Venemaa dekoloniseerimine?

Tunnistan, et sõna „dekoloniseerimine“ tekitab minus isekalt keerulisi tundeid. Ma olin teinud dekoloniseerimisest oma 2014. aastal ilmunud raamatu „Impeeriumi apokalüpsis“ („Imperial Apocalypse: The Great War and the Destruction of the Russian Empire“, 2014) keskse seletava ja struktuurse mõiste, ja ainus, mida raamatu juures kritiseeriti, oli mu otsus kasutada seda terminit…
10-11/2023
Kauneim linn on Eestis Tartu
Siim Lill

Kauneim linn on Eestis Tartu

Indrek Hargla. Heade mõrvade linn. Kolm mõrvalugu Tartust. Tartu: Raudhargla, 2023. (Kriminaalne raamatukogu; 1). 179 lk. 19.90 €.
Indrek Hargla kolm Tartu mõrvalugu annavad avapaugu „Kriminaalse raamatukogu“ sarjale, mis esmase reklaami järgi hakkab koondama eesti ulme raskekahurväe krimiloomingut. Raamatu kujundus on austusavaldus Loomingu Raamatukogu 1965. aastakäigule, kus muuhulgas esimest korda eesti…
10-11/2023
Närviline võim ja kunst
Egle Rindzevičiute

Närviline võim ja kunst

60ndatel kirjutas Ameerika poliitikateoreetik Karl Deutch „valitsuse närvidest“ lootuses, et tulevased digivõrgustikud parandavad riigi kommunikatsiooni- ja kontrollimehhanisme. Toonane utoopiline küberriik on tegelikkuses aga hakanud sarnanema sellega, mida William Davies on kirjeldanud närvilise riigina, ning digitaalsus on hakanud koordinatsiooni ja integratsiooni pigem kahandama kui suurendama. Selle näiteks on hiljutine digikommunikatsioonist provotseeritud…
10-11/2023
Monumendid sõja ajal
Okupeeritud Herson: Ukraina kolmhark ja Vene invasiooni vastases võitluses hukkunute portreed on kõrvaldatud ja asendatud Teises maailmasõja hukkunute piltidega. Vardasse on Ukraina lipu asemel tõmmatud Nõukogude võidulipp. Mõkola Homanjuki foto 2022. aasta suvest.
Mischa Gabowitsch

Monumendid sõja ajal

Kõikjal maailmas seatakse praegu ajaloolisi monumente kahtluse alla. „Suurmeeste“ kujud on kistud välja nähtamatusest, mida Austria kirjanik Robert Musil pidas nende kõige silmapaistvamaks tunnuseks. Kivis ja pronksis põlistatud omaaegseid austatud kangelasi ja heategijaid piieldakse nüüd umbusklikult nende seoste pärast kolonialismi, orjanduse ja antisemitismiga. Lugematuid näiteid sellest pakub inglise keelt kõnelev…
10-11/2023
Keskmaal
Mehis Heinsaar

Keskmaal

Ma kõnnin läbi kõrge ja kirbe rohu. See rohi ulatub mulle rinnuni. On palju kärbseid, parme ja kihulasi, kes mind segavad. Aeg-ajalt on mõni puudesalu, mõni üksik iidne tamm, siis jälle lõputu rohtmaa. Jõudsin selle suure tasandiku veerde neljakümnenda eluaasta künnisel, tulles linnast, mille nime ma ei mäleta. Ei mäleta…
10-11/2023
Vormist ja ärevusest „Elektra Dominas“
Johan Haldna

Vormist ja ärevusest „Elektra Dominas“

Kristjan Haljak. Elektra Domina. Tartu: Kaksikhammas, 2023. 92 lk. 11.99 €.
Olen „Elektra Domina“ poolteist korda läbi lugenud, kuid ei suuda meelde tuletada ühegi spetsiifilise luuletuse ühtki spetsiifilist sõna. On korduma kippuvaid sõnu ja mõisteid: „elektra domina“, „ori“, „berliin“, „rinnad“, „naine“, „noku“, „väike valge hunt“ – nimekiri pole ammendav. Mõistete kordumine…
10-11/2023
Keskuseta geograafia poole
Zbigniew Wojnowski

Keskuseta geograafia poole

NSV Liidu uuringute massiivne keskendumine ideoloogiale on viimastel aastakümnetel ähmastanud geograafia tähtsust. Valdav enamus käsitlustest lähtub soovist aru saada Euroopa kõige püsivamast jõupingutusest rajada süsteem, mis oleks alternatiiv kapitalismile. Asetades Nõukogude ajaloo keskmesse bolševike projekti, rõhutavad ajaloolased, kuidas ambitsioonikas ja vägivaldne „kommunistlik eksperiment“ kujundas ümber Ida-Euroopa ja Euraasia. Nn totalitaarse…
10-11/2023
Ilukirjandusliku tiktoki teise viisaastaku lävepakul
Kaupo Meiel

Ilukirjandusliku tiktoki teise viisaastaku lävepakul

Eesti novell 2023. Koost. Maria Esko, Joosep Vesselov, Maarja Kangro, Mart Velsker. Tallinn: Eesti Jutt, 2023. 256 lk. 23.50 €
„Eesti novell“, mis on väljaandja lubaduse järgi „sari sajaks aastaks“, sisenes teise viisaastakusse, sai Allan Appelbergi käe all uue kaanekujunduse ja läheb, tundub, kindlalt edasi. Palju polegi minna jäänud, 94 aastat,…
10-11/2023
Milleks monument?
Margaret Comer

Milleks monument?

Milleks on tarvis monumenti? Teoreetiliselt peaks monument kindlustama mingi mälestuse unustamatuse ka siis, kui aeg möödub, inimesed sukelduvad oma kaasaja probleemidesse ning otsesed mäletajad kaovad. Kuid monumendid ei tarreta minevikku paigale. Pärandiuurijad ütlevad, et minevik on alati poliitiline. Monumendid ei võrsu maa seest nagu karikakrad – keegi peab langetama otsuse,…
10-11/2023
Nõukogude sõjatehase fassaadi taga
Autosave-File vom d-lab2/3 der AgfaPhoto GmbH
Ivan Lavrentjev

Nõukogude sõjatehase fassaadi taga

Tallinna Kesklinnas asuvast Dvigateli kvartalist on kujunenud sotskolonialismi sümbol, kuid seni kasutamata arhiividokumendid näitavad, et uhke fassaadi taga oli elu palju proosalisem. Salastatud suurtehase töötajad olid parteikoosolekutel agarad kurtma oma murede üle teineteisele ja oma juhtkonnale. Nende protokollid on väärtuslik allikas, mille põhjal uurida nii tehase siseelu kui ka selle…
10-11/2023
Mõistus masinas
Bruno Mölder

Mõistus masinas

Kas inimese vaim ehk mõistus on olemuselt digitaalne? Või kui mitte, siis kas saab seda ilma oluliste kadudeta digitaliseerida ja arvutisse üles laadida ning sealt jälle teise kehasse alla laadida? Mis järeldub sellest võimalusest vaimu olemuse kohta? Tutvustan selles essees mõistuse üleslaadimise teemat vaimufilosoofia vaatenurgast. Essee lõpuosas võtan tähelepanu alla…
10-11/2023
Tegova naine
Katrin Tegova

Tegova naine

Kell võis olla nii umbes kolm hommikul. Tartu polnud veel ärganud ega ka uinunud. Mai keskpaik. Tulin Zavoodist ja suundusin koju, sest järgmine päev oli ikkagi koolipäev ja tuli kell kaheksa või siis äärmisel juhul kell kümme loengusse jõuda. Kolmas aasta ülikoolis, tuli end kokku võtta. Zavoodis olin söönud pelmeenid,…
10-11/2023
NSVL-i dekoloniseerimine: saateks
Aro Velmet

NSVL-i dekoloniseerimine: saateks

Nõukogude Liidu uurijad on nõutud. Pärast 24. veebruari 2022 pidid kõik seda piirkonda uurivad teadlased küsima endalt: mis juhtus? Kuidas sai minna nii, et ka kõige pessimistlikumad analüütikud ei näinud ette Putini režiimi kallaletungi Ukrainale? Paljud – aga kindlasti mitte kõik – Euraasia ja Ida-Euroopa ajaloolased olid viimasel paarikümnel aastal…
10-11/2023
Vikerkaar