1-2/2018
Sisukord
Kõigile Eestimaa rahvastele! Anton Weiss-Wendt juutidest, Karsten Brüggemann baltisakslastest, Nikolai Karajev venelastest, Linda Kaljundi soomeugrilusest, Aet Annist ja Kristin Kuutma rahvuse moraalsest aegruumist, Klāvs Sedlenieks lätlaste väljarändest, Mikko Lagerspetz kultuuriautonoomia murtud lubadusest, Eero Janson ja Oudekki Loone sisserändest, Aro Velmet intellektuaalidest, Maarja Kaaristo identiteedist, Hasso Krull väekohtadest. Pidupäevast ilukirjandust: Sveta Grigorjeva, Andrus Kasemaa, Mart Kuldkepi, Kristjan Haljaku, Toomas Raudami, (:)kivisildniku, Keiti Vilmsi, P. I. Filimonovi, Merca luulet; Maarja Kangro, Urmas Vadi, Indrek Koffi, Janar Ala ja Anti Saare proosat. Hanno Soans riigist kui kunstiteosest. Arvustuse all Nihilist, Afanasjev, Filimonov ja Eero Epner. Elagu rahvaste rahu!
Avaldatud artiklid
Tūristi pilsētas ielās.
Kes ihkab tagasirännet?
Ilmunud Vikerkaares 2018, nr 1–2
Läti riigi asutamisest täitub sel aastal 100 aastat. Võimalik, et asutamise aegugi polnud nägemus riigi otstarbest veel päris selge. Kuid vähemalt taasiseseisvumisest saadik on seegi nägemus argirutus, poliitkonkurentsis ning igasuguste tulekahjude kustutamise hoos varju jäänud. Riigid, nagu ajaloost või isegi eelajaloost teada, põhjendavad oma olemasolu ikka…
Läti riigi asutamisest täitub sel aastal 100 aastat. Võimalik, et asutamise aegugi polnud nägemus riigi otstarbest veel päris selge. Kuid vähemalt taasiseseisvumisest saadik on seegi nägemus argirutus, poliitkonkurentsis ning igasuguste tulekahjude kustutamise hoos varju jäänud. Riigid, nagu ajaloost või isegi eelajaloost teada, põhjendavad oma olemasolu ikka…
Kogukondade kaitseks
Sisseränne on juba mitu aastat olnud kindlalt Euroopa poliitikateemade esikolmes. Üle Vahemere tulev segaränne, tõusvad müürid Euroopa piirialadel, vahepeal sulgunud Schengeni sisepiirid, terror Euroopa suurlinnade tänavatel – see kõik on toitnud paanikat seoses rände ja integratsiooniga, mida on omakorda võimendatud meedia ja poliitiliste võitluste kõverpeeglis. Need hirmud ei ole jäänud…
Kapitalism, segmenteeritud tööturg ja immigrandid
Eesti avalikkus on avastanud sisserände. Ja Eesti ettevõtjad on avastanud immigranttööjõu. Sellesama, millega saab asendada Soome tööle siirdunud inimesi, ilma et peaks tõstma palka või suurendama muid töötajatele osaks saavaid hüvesid. Avalikkus on rände osas küll skeptiline, aga igal pool maailmas sisse töötatud loosungid „meie majandus vajab immigrante“ või „tööjõu…
Müstiline, mehine Mägi
Miskit paistab olevat õhus. 2017. aasta oli selgelt Konrad Mägi aasta. Oktoobris avati Roomas Galleria Nazionale d’Arte Modernas suur Mägi ülevaatenäitus. Saabuval kevadel läheb Pariisi otse Musée d’Orsays avatavale Balti sümbolismi näitusele suur hulk Mägi armastatumaid teoseid koos Nikolai Triigi, Oskar Kallise, Janis Rozentālsi, Vilhelms Purvītise, Mikalojus Čiurlionise ja teiste…
Mis sai kultuuriautonoomiast? Ühe lunastamata lubaduse lugu
Vähemalt kahel korral on nii rahvusvahelised organisatsioonid, eestlased ise, asjatundjad kui ka poliitikud tõstnud üksmeelselt Eesti seadusi ja riigikorraldust esile kui eeskuju ülejäänud maailmale. Esimesel korral sai sellise imetluse osaliseks 1925. aastal kehtestatud kultuuriautonoomia, mis andis Eesti vähemusrahvustele õiguse korraldada oma haridus- ja kultuurielu; teisel korral seadus, mis 1993. aastal…
Eesti intellektuaalide elujõust ehk Miks meil on vaja Kenderit ja Vooglaidu
Kes tappis intellektuaali?
1994. aastal kuulutas ajaloolane Tony Judt 20. sajandi lõppenuks. See oli „intellektuaalide sajandi“ loojang, Judti hinnangul lausa „valgustusajastu kriis“. Oma karjääri Euroopa intellektuaalse elu analüüsimisele pühendanud õpetlane kirjutas: „Intellektuaalid on muutunud oma funktsiooni poolest üleliigseks ja tajuvad seda ka ise. … Kaotsi on läinud Lääne intellektuaali klassikaline roll olla…
1994. aastal kuulutas ajaloolane Tony Judt 20. sajandi lõppenuks. See oli „intellektuaalide sajandi“ loojang, Judti hinnangul lausa „valgustusajastu kriis“. Oma karjääri Euroopa intellektuaalse elu analüüsimisele pühendanud õpetlane kirjutas: „Intellektuaalid on muutunud oma funktsiooni poolest üleliigseks ja tajuvad seda ka ise. … Kaotsi on läinud Lääne intellektuaali klassikaline roll olla…
Kosmiline mälu
Posthumanistliku eetika imperatiiv
1.
Teejuht on populaarne kirjandusliik. Raamatupoes ringi vaadates võib leida kõikvõimalikke teejuhte: kuidas elada, kuidas süüa, kuidas rääkida, kuidas reisida, kuidas jalutada, kuidas tutvuda, kuidas sünnitada, kuidas mõtelda, kuidas seksida, kuidas juhtida, kuidas kasvatada lapsi, kuidas saada rikkaks, kuidas leida tõde, kuidas kududa pitsi jne. Suur hulk teejuhte paigutatakse…
1.
Teejuht on populaarne kirjandusliik. Raamatupoes ringi vaadates võib leida kõikvõimalikke teejuhte: kuidas elada, kuidas süüa, kuidas rääkida, kuidas reisida, kuidas jalutada, kuidas tutvuda, kuidas sünnitada, kuidas mõtelda, kuidas seksida, kuidas juhtida, kuidas kasvatada lapsi, kuidas saada rikkaks, kuidas leida tõde, kuidas kududa pitsi jne. Suur hulk teejuhte paigutatakse…
Tseremoonia
Haav oli läinud kiiresti mädanema, põletikuliseks ja siis mädanema.
Pärast Trumpi ei pidanud justkui miski enam üllatama, oli arvatud, et põhi on käes. Võim oli oma olemusliku naeruväärsuse üleni ilmsiks toonud, ja kes tahtis maailma teleoloogiliselt näha, sai mõelda, et nii see pidigi juhtuma. Selles oli midagi hegellik-marksistlikku, kvaasi-. Muidugi oli…
Pärast Trumpi ei pidanud justkui miski enam üllatama, oli arvatud, et põhi on käes. Võim oli oma olemusliku naeruväärsuse üleni ilmsiks toonud, ja kes tahtis maailma teleoloogiliselt näha, sai mõelda, et nii see pidigi juhtuma. Selles oli midagi hegellik-marksistlikku, kvaasi-. Muidugi oli…
Tulemisest, olemisest ja minemisest. Identiteediteekond
Ümmarguste numbritega aastapäevad meelitavad ikka tegema teatavaid „Mis tehtud, mis teoksil?“ tüüpi ülevaateid ja kokkuvõtteid, küsima mineviku ja tuleviku kohta. Niisamuti #EV100, mis paneb mõtlema laiemalt Eesti ja eestlaste, kuuluvuse ja kuulumise, ühesõnaga identiteedi üle. Kas oleme eurooplased, põhjamaalased või soomeugrilased? Kas määravam on riiklik-rahvuslik või regionaalne identiteet? On neid…
The Division Bell Land. Väga eestilik lugu
Ma sündisin siia maailma igasuguse tundeta oma rahvuslikust kuuluvusest. Kahtlustan, et me kõik tuleme ilmale just nii. Kontseptsioonid „olen venelane“, „olen eestlane“ ja vastavad koordinaatide süsteemid koos kõigi individuaalsete nüanssidega sugenevad juba hiljem, sotsialiseerumisprotsessis. Teistsugustes tingimustes oleksin ma arvatavasti üles kasvanud tajumusega, et olen venelane – aga mul vedas kõvasti.…
Eestlased kui soomeugrilased
Tänapäeval näib enese soomeugrilaseks pidamine olevat üks enesestmõistetav osa eestlase rahvuslikust identiteedist. Nagu Valdur Mikita moodsad mütoloogiad on meile õpetanud, pole enam tegemist kaugeltki millegi eksootilisega: selle alla mahuvad maakodu evimine (soovitavalt Lõuna-Eestis), looduse ja kodukandi metsade tundmine, seenelkäimine, oskus niisama mõnusalt ja vaikselt võtta ning muud taolised kenad asjad.…
Laku vittu, Nihilist
Veebiportaali Nihilist.fm kogumik „FINAL CUT“ on Stefan Peetri sõnul post-eestlaslik arhiiv.[1] Peetri peab silmas, et kogumikus on avaldatud tavalugejale võõraid autoreid, kes kirjeldavad igapäevaseid Eestis elamise kogemusi, millest kultuuriajakirjanduses harilikult ei kirjutata. Kolmanda Eesti hääl ehk perifeerse kogemuse kajastused, mis võivad hakata sekkuma olemasolevatesse võimusuhetesse, väljendavad teatud eestlasjärgsust, ning see…
Toimetajalt: Elagu rahvaste rahu!
Eesti riikluse alusdokument on häbenematult multikulturalistlik. Olles adresseeritud kõigile Eestimaa rahvastele, kuulutab see oma teises juhtmõttes: “Vabariigi piirides elavatele rahvuslistele vähemustele, venelastele, sakslastele, rootslastele, juutidele ja teistele kindlustatakse nende rahvuskulturilised autonomia õigused.”
Aga nagu näitas alati prohvetlik Juhan Liiv jutustuses “Peipsi peal”: kui uppujal jalad puudutavad juba põhja, hakkavad hädaga antud…
Aga nagu näitas alati prohvetlik Juhan Liiv jutustuses “Peipsi peal”: kui uppujal jalad puudutavad juba põhja, hakkavad hädaga antud…
