$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: 1 $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
Ühe Lõuna-Venemaa linna hotellis valitses suur hämmeldus. Noor mees, kes oli ainult mõni päev varem kusagilt põhjast tulnud, oli leitud elutuna oma toast. Võõras, kelle peen välimus ei tekitanud kahtluse…
Mul oli kavas maalida pilt Taavetist karjasena, kuid ma ei suutnud kusagilt leida tema näo jaoks sobivat modelli. Oli küll mitmeid blonde ja rõõsajumelisi, kuid ükski polnud selline, kes oleks…
Hõbedat tuleb puhastada hambapastaga. Herpese vastu aitab meliss. Haava peale panna teeleht, palderjan rahustab. Puitmajas ei tohi vilistada, tulekahju tuleb. Ära pane klaasi kuumale pliidile. Abiellu armastusest, mitte raha pärast.…
Seitsmenda klassi algul saadeti mind «Artekki». Ma ei olnud ei tea mis priimus ega muidu silmapaistev kuju, ent kool sai just kolmeteistkümneaastase poisi tuusiku ja lihtsalt parema puudumisel otsustasid nad…
Sellest tähenduslikust hetkest alates hakkas Saral – nii on meie loo kangelase nimi – elus ja (see on öeldud veidi etteruttavalt) ka surmas kõik viltu vedama. Väliselt oli tal veel…
ONU MICHEL Minu nimi on onu Michel, olen ametilt katlakütja. Või siis olin ametilt katlakütja, praegu ei tee ma midagi. Peamiselt meenutan aegu, kui olin katlakütja. Need olid head ajad…
Suguline inimene alguses ei tea, et ta seda on. Alguses on ta niisama. Umbes viienda eluaasta paiku veab mõni teine sama vana põnn ta duširuumi ja siis nad vaatavad järele,…
VANA VÄGEV NÕIDUS Kapingamarangi atoll, Mikroneesia „Vana nõidust ei tehta enam. Minu saarel Kapingamarangil jätsid kohalikud suure nõidumise maha, kui kirikuinimesed tulid. Nad jätsid maha oma tantsud ja juttude jutustamise.…
Ma kõnnin läbi kõrge ja kirbe rohu. See rohi ulatub mulle rinnuni. On palju kärbseid, parme ja kihulasi, kes mind segavad. Aeg-ajalt on mõni puudesalu, mõni üksik iidne tamm, siis…
Kell võis olla nii umbes kolm hommikul. Tartu polnud veel ärganud ega ka uinunud. Mai keskpaik. Tulin Zavoodist ja suundusin koju, sest järgmine päev oli ikkagi koolipäev ja tuli kell…
Valge paberileht tõrgub vastu, ajab ennast tagajalgadele püsti. Peab seda perutamist taltsutama, käega lehte kinni hoidma, et teine käsi saaks näiliselt vabalt üle lageda lehe kirjamusta kribistada, ikka vasakult paremale,…
„Ükski inimene pole saar…“ kirjutas kord üks ammu unustatud inglismann. Tal oli õigus. Inimene on meri. Ettearvamatu, ohtlik, tujukas. Iseeneses aina ümberpaiknev, võttes just selle anuma kuju, kuhu parasjagu sattunud…
Oli üks neid päevi, mil loogika lakkas töötamast. Vähem oli rohkem ja kaugel tähendas lähedal. Bisnisklassipiletid olid välja müüdud ja turistiklassis küsiti ühe otsa eest kaks korda nii palju raha…
KAS SA VAHEL MÕTLED VEEL SELLELE HOMMIKULE, kui varakevadises jahedas ja hämaras välikäimlas väljus sinust keskmisest vaid veidi suurema vereklombina keegi, kes oli tol ajahetkel otsustanud siiski loobuda sinust kui…
Tuuliki oli kena noor naisterahvas, sooja naeratuse ja sõbraliku jutuga. Ta töötas aastaid lihakombinaadi kontoris, oli hinnatud spetsialist ja sai üle keskmise palka, kuid siis tulid rasked ajad, kontor suleti…
Tere! Mida sa siin teed? – Tere! Mõtlen kirjanduse üle. Ja mida nimelt, kui küsida tohib? – Et kas kõik, mida kirjanik kirjutab, on kirjandus. Milleks sul seda teada on…
Kärt Kross-Merilole Selle loo rääkis mulle Kärt. Ja talle omakorda rääkis loo Jaan Kross. Aga kuna sellest on mõnda aega juba möödas, kui Kärt selle loo mulle rääkis, siis võib-olla…
– Kes meil järgmine on? – Nahhui, Otil murdus jälle stabika varras ära. Uued masinad on ikka täitsa persses. Nad võiksid vittu käia oma hübriididega. Korea vennad ei oska WRC-masinaid…
Asfalt ja kõrvenõges See võib kõlada naljakalt ja kummaliseltki, aga viimasel ajal igatsen ma lapsepõlve aegadest enim taga just haavu. Naha pinnal. Igatsen vere hüübimist ja selle ajapikku koorikuks kokku…
1 Ta tuli tuppa ja heitis välivoodile, lõhkeainele lähemale. Kui Maria üritas teda ümber veenda või lihtsalt küsimusi esitada, vaatas ta naist pika, kuidagi vankumatu pilguga ja selgitas lühidalt midagi…
Ma olen täiesti tavaline mees. Tõesti, täiesti tavaline. Töötan väikelinna volikogus. Vastutan lemmikloomade registri eest. Paaril korral on tulnud jutuks, et see ei ole vajalik ametikoht, et omavalitsus peaks õhem…
Jah, see oli 12. märtsil 1950 a., kui ma limbates «tormasin» oma valimisjaoskonna poole. Kui ma ütlen «limbates», siis pole seejuures vaja palju imestada, sest minu ajalikus instrumendis istub priske…
Salve oli oma ameti üle uhke. Oli ka põhjust. Kogu elu oli ta postivedajana ajalehti ja ajakirju kätte toimetanud, rõõmustanud ootajaid kirjadega armsamalt, linna kolinud lastelt või teises ilma otsas…
Süüdanud teise sigareti, tõstis ta pilgu halli taevasse, otsekui otsides sealt midagi. Külm näpistas, kuid ta talus seda vapra ükskõiksusega. Üks vähestest vananemise plussidest paljude miinuste kõrval oli just see…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.