Blogi
-
Toimetajalt: Kirju köis läbi häbi ja isetegevuse kuni pensionini välja
Et köis koos püsiks, pole tarvis, et ükski kiud läbiks seda otsast otsani – selline oli üks 20. sajandi tähtsamaid filosoofilisi avastusi. Vikerkaaregi koospüsimiseks pole tingimata tarvis, et seda läbiks…
-
Toimetajalt: Poliitika kui aianduse jätk teiste vahenditega
Ülemaailmne alasti aianduse päev on täpselt kuu aja pärast, 1. mail. Vikerkaar pühendus hortikulturalismile aga juba märtsis. Numbri tuuma moodustab õigusteadlase Hent Kalmo pikk, empaatiline, nukker ja õpetlik essee Konstantin…
-
Toimetajalt: Üksinduse aeg
Aristoteles olla öelnud, et inimene on sotsiaalne loom, ent vähemalt tema ajast saadik on see loom muudkui otsinud üksindust. Jean-Jacques Rousseau, kelle arvamus sootsiumist ülemäära kõrge ei olnud, kirjeldas üksinduse võlusid järgmiselt:…
-
Toimetajalt: Hüvasti digikultuuriaasta, elagu digikultuur!
Kuigi ametlik digikultuuriaasta sai läbi, ei kao digimaailm oma kultuuri, ahvatluste ja ohtudega kusagile. Juba märtsis avaldasime kampaania-aasta puhuks Henri Kõivu tselluloositehase loo multimediaalse veebiversiooni. Koroonaepideemia muutis teema järjest teravamaks;…
-
Novus ordo Trumpi
Palusime sõpradel jagada oma mõtteid ja tundeid Donald Trumpi võidu üle. Saabus seitse kaastööd.
-
Toimetajalt: Äratage mind kümne aasta pärast taas!
Kui uinusite 2010. aastal talveunne ja ärkasite kümme aastat hiljem, siis saate nüüd Vikerkaarest lugeda, mis on vahepeal Eestis toimunud. Ülevaadet andma on kogunenud veerandsada asjatundjat ja teemad ulatuvad ajakirjandusest…
-
Toimetajalt: Eestlaste epidermis ja teisi tõuküsimusi
Nahavärvi ja tõukvaliteedi üle on siinmail peetud kirglikke arutelusid ammu enne USA politseivägivallast tõukunud ülemaailmset sisekaemushetke. 1846. aastal mõtiskles Karl Ernst von Baer koljuehituse rolli üle erinevate rasside vaimse võimekuse…
-
Toimetajalt: Taimede peal katsetatud inimesed
Arm, segadusse sind viib tuhatnäoline liikide küllus, kõik see lillede murd, millest on tulvil see aed, nii igalaadsed on neil nimed ning nemad üksteise võidu kuulmeid ründavad sul, võõramoelised kõik.Nii…
-
Toimetajalt: Pilk eestivene maailma (pandeemiast rääkimata)
Aeg-ajalt tasub endale ikka meelde tuletada Eestis eksisteerivat venekeelset maailma ja püüda ka oma maailma näha venekeelsete silmadega. Nii tekib väljasseis, eksotoopia ja kummastusefekt – pärinevad ju need kaks 20.…
-
Koroonaviiruse sõjamajandus
Kas maailm on koroonaviirusega sõjas? Veebruaris nimetas Xi Jinping Hiina jõupingutusi viiruse allasurumisel „rahvasõjaks“; äsja kuulutas Donald Trump ennast „sõjaaja presidendiks“, samal ajal kui Emmanuel Macron teatas, et Prantsusmaa on…
-
Maailm pärast koroonat
Mida öelda pandeemia mõju kohta sissetulekute globaalsele jaotusele? Raske on praegu midagi mõttekat öelda, sest meil pole aimugi, kui kaua pandeemia kestab, kui mitut riiki see haarab, kui palju inimesi…
-
Koroonablogi II
PETER LOONE FANNION: Ma olen Peter Loone Fannion, 10 aastat vana ja käin neljandas klassis. Ma elan Palo Altos, Ameerikas. Ma elan küll väikesel tänaval, aga käin ühes California parimas…
-
Pandeemiamõtted II. Majandusest ja piiridest
Kuidas aidata majandust? Kellele suunata abi? Kas globaliseerumine saab läbi? Kas algab naturaalmajandus? Millisena paistab Kaug-Ida ja Euroopa Liidu võrdlus?
-
Pandeemiamõtted I. Eriolukorrast
HASSO KRULL LOODUSE KROONMöödunud sajandi keskel levis siinmail lendlause, et inimene olevat looduse kroon. Eestis mäletatakse seda veel tänapäevalgi, Jaan Pehk on isegi loonud iroonilise laulu, kus leiduvad näiteks read…
-
Koroonablogi
Muljeid üle maailma: Jáveast, Budapestist, Xiamenist, Kyotost, Ha Giangist, Los Angelesest.
-
Läheb viiruslikuks. Covid-19 desinformatsiooni ökosüsteemis
Negatiivsete sündmuste tuules levivad sageli vandenõuteooriad ja kuulujutud, eriti kui sündmused on värsked ja osalt tundmatud. Just nii on juhtunud koroonaviirusega.Probleem ulatub sügavamale kui ainult klikke meelitavad desinformatsioonilehed. Kuigi Ungari…
-
Märtsikuu Vikerkaares tselluloositehasest ja muust
Lugu usaldusest ja selle kadumisest. Kild killu haaval mureneb Urmas Klaasi usk, et riik on suuteline arendajate ärihuvisid kuidagi tasakaalustama, rääkimata Tartu jaoks spetsiifiliste huvide esindamisest. Riiklike dokumentide metaandmetega tutvudes…
-
Ave Taavet 2020Toimetajalt: Emotsioonide üleskütmise väest
“Ma tundsin enne kui mõtlesin; see on inimkonna ühine saatus.” – Jean Jacques Rousseau autobiograafiline tundekasvatuslugu avab 2020. aasta esimese Vikerkaare. Oma “Pihtimustes” kirjeldab filosoof tundeid, mis kujundasid tema lapsepõlve:…
-
Toimetajalt: Riik, rahvas, sõna, sõda, vangla
Aasta viimane Vikerkaar algab Eesti esimese sonetiga. Selle kirjutas 1637. aastal Reiner Brockmann ja Wimberg pani selle nüüd maakeelde ümber. Kõige hiljutisema eesti kirjandusloo on pannud kirja Cornelius Hasselblatt. Vikerkaares arvustab…
-
Vikerkaare loetuimad tekstid, 2019
Vikerkaar liikus sel aastal ühiskondlike lainetustega samas taktis: aasta alguses (tegelikult suuresti 2018. aasta lõpunumbri artiklite toel) loeti erinevaid käsitlusi #metoost, essee ja luulevormis. Kevadel huvituti autoritaarsuse tõusust Ida-Euroopas ja…
-
Jõulueelseid lugemissoovitusi
Miks loetakse paberajakirju? Ja milliseid? Millised on paberväljaande eelised (ja puudused) digitekstide ees? Vikerkaart tasub lugeda vähemalt kolmel põhjusel: poliitika pärast, poliitika eest põgenemise pärast ja kaasahaaravalt kauni keele pärast.…
-
Toimetajalt: Tulevik on juba kohal
Keskkonnakriis on kohal. Sel suvel purunesid kuumarekordid Belgias, Saksamaal, Hollandis, Suurbritannias ja mitmes Prantsusmaa regioonis, muuhulgas Pariisis. Lisaks Amazonase vihmametsadele põlesid metsad Siberis ja Alaskal. Orkaanihooaeg Atlandi ookeani läänerannikul on…
-
Augusti lugemissoovitused
Augustikuu lugemissoovitusi jagavad Vikerkaare sõbrad ja kaasautorid, kelle mõtteid võite pikemalt lugeda juba kliimakriisile pühendatud septembrinumbris. Aveliina Helm, Tartu Ülikooli ökoloog: Inimene on ikka tahtnud tulevikku kaeda, igasugu posijad on…
-
Toimetajalt: Tulevik kuulub Aafrikale
Mõningate prognooside järgi elab sajandi lõpuks Aafrikas 4,5 miljardit inimest ehk üle kolmandiku maailma rahvastikust, peaaegu neli korda rohkem kui praegu. Praegu elab üle poole maailma ülivaestest (kelle sissetulek jääb…
