$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 1
$submenu_direction: horizontal
Toeta
$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

Arvustus

  • Kivi, paber, käärid. Kolmas vorm
    Heli Allik

    Kivi, paber, käärid. Kolmas vorm

    See raamat algab eessõnaga: „Me ei muutnud midagi. Ühtki sõna, ühtegi tähte, ühtegi koma. See on toores, see on tänav, see on tõde. Nagu ütleb Nassim Taleb: idioodid loevad õigekirja,…

    7-8/2016
  • Alternatiivajalugu kirjanduslõksus
    Mart Kuldkepp

    Alternatiivajalugu kirjanduslõksus

    Poliitiku ja ajaloolase Mart Laari jaoks on rahvuslik ärkamine südamelähedane teema ka teoreetilises plaanis, kuid kaheköitelist „Sügissõda“ tuleb lugeda pigem n-ö praktiliseks äratustegevuseks. Teose eesmärk on näidata, et de facto iseseisvuse…

    7-8/2016
  • Me peame rääkima liberalismist
    Aro Velmet

    Me peame rääkima liberalismist

    Riigi kohta, kus taasiseseisvumisest saati on rõhutatud üksikisiku vabadusi, on meie argiarusaamad liberalismist häirivalt vildakad. Vabaduste masinavärgi käitlemiseks on vaja peent näputööd ja teravat silma. See on kellassepa, mitte kiviraiduri…

    6/2016
  • Populaaride poliittehnoloog
    Kristjan Pruul

    Populaaride poliittehnoloog

    Kui Vana-Rooma riigitegelasel Tiberius Sempronius Gracchusel, silmapaistval ja auahnel mehel ning kõneosaval oraatoril, õnnestus lõpuks välja kuulutada maareform (133. aastal e.m.a), millega ta lootis võidelda Rooma aina laieneva pauperiseerumise vastu,…

    6/2016
  • Nimetusse, tähendusetusse, tühjusse, öösse, vaikusse
    Hasso Krull

    Nimetusse, tähendusetusse, tühjusse, öösse, vaikusse

    1. Nihilism on kaksipidine mõiste. Seda võib kasutada nagu sõimusõna, visates ta näkku igaühele, kelle väärtused minu omadega vastakuti seisavad, nii et minu väärtused on tema seisukohast justkui „eimiski“. Kui…

    1-2/2016
  • Nimetusse, tähendusetusse, tühjusse, öösse, vaikusse
    Hasso Krull

    Nimetusse, tähendusetusse, tühjusse, öösse, vaikusse

    1. Nihilism on kaksipidine mõiste. Seda võib kasutada nagu sõimusõna, visates ta näkku igaühele, kelle väärtused minu omadega vastakuti seisavad, nii et minu väärtused on tema seisukohast justkui „eimiski“. Kui…

    1-2/2016
  • Nimetusse, tähendusetusse, tühjusse, öösse, vaikusse
    Hasso Krull

    Nimetusse, tähendusetusse, tühjusse, öösse, vaikusse

    1. Nihilism on kaksipidine mõiste. Seda võib kasutada nagu sõimusõna, visates ta näkku igaühele, kelle väärtused minu omadega vastakuti seisavad, nii et minu väärtused on tema seisukohast justkui „eimiski“. Kui…

    1-2/2016
  • Aare Pilv

    Teadaanne

    „Kuid lugu, mis on imelik, tuleb avalikuks, ning see lugu on hea. See saab kiidetud ja on hea ja suurepärane ja kriitikutele meeldib. Lugu vohab meedias. Lugu näidatakse kanalites, infokanalites,…

    1-2/2015
  • Martin Luiga

    Minu esimene kivisildnik

    Juba siis, kui raamat mööda postisüsteeme kriitiku poole eksles, mõtles kriitik korruptsioonivõimaluste peale. Kuidas oleks kasulik kivisildniku kohta öelda, kuidas ajaloolises plaanis äge oleks, mida muud oleks võita või kaotada.…

    12/2014
  • Made Luiga

    Pärnits otsib Alephit

    Pärnitsa uus raamat koosneb suurest hulgast miniatuuridest ja laastudest. Esimesed neist on muinas- või mõistujutud, mida mõista ei saa. Need jutud on sündinud unenägude seletamatust maailmast ja maailma seletamatusest. Neis…

    9/2014
  • Aet Annist

    Rikkus kui patoloogia

    Sigrid Rausing on oma kunagisest antropoloogilisest välitööaastast üllitanud juba teise raamatu, seekord memuaaridena. TetraPaki miljonite pärijanna doktoritöö ilmus Oxfordi ülikooli kirjastuses 2004. aastal,[1] memuaarides külastab ta neid kogemusi uuesti. Välitööd…

    9/2014
  • Aare Pilv

    Kirjaoskusest

    Max Weber kõneleb oma loengus “Poliitika kui elukutse ja kutsumus” kutseliste poliitikute väljakujunemisest – see toimub vürstide võimu koondamise käigus, kui vürst aristokraatiaga võideldes ning neilt võimuvahendeid võõrandades loob enda…

    7-8/2014
  • Hasso Krull

    Kuidas saaks eesti rahvas tagasi Seitsmenda Moosese raamatu?

    1. Antoloogia olevat lillevalik. Lilledeks nimetatakse siis uhkemaid värsse, kaunimaid palu, mis on nopitud mõnest suuremast aiast, võib-olla ka niidult või metsast. Tõsi küll, mõnikord võib selline valik paisuda väga…

    6/2014
  • Helen Haav

    Ihade revolutsioon

    Prantsuse marksistliku filosoofi ja kultuuriteoreetiku Guy Debord’i (1931–1994) peateose “Vaatemänguühiskond” esmatrükk ilmus 1967. aastal, selle eestindus Anti Saare ladusas tõlkes ligi pool sajandit hiljem. Raamat mõjub peaaegu manifestina: see koosneb…

    1-2/2014
  • Hasso Krull

    Teil pole õigust olevikku ära põlata

    “Nii ta siis läheb, jookseb, otsib. Mida ta otsib? Ta otsib seda miskit, mida ma tohiksin ehk nimetada modernsuseks, sest pole paremat sõna kõnealuse idee väljendamiseks. Tema eesmärk on eraldada…

    12/2013
  • Kaspar Kalvet

    Noorte eestlaste elu ja seiklused Lõuna-Ameerikas

    Tallinnast vaadates on Lõuna-Ameerika esmapilgul täiesti mõistlik ja konkreetne geograafiline määratlus. Süvenedes aga parameetritesse – kümme tuhat kilomeetrit pikkust ja kuus tuhat laiust, hõredalt rahvast ja veel hõredamalt rahvast ühendavat…

    10-11/2013
  • Tiit Pruuli

    Vana mehe armastus

    1999. aastal peab Ain Kaalep sõnu “Eesti Vabariik” võlusõnadeks. Ain Kaalep on kindlasti õnnelik vana mees – tema suured unistused on täitunud. On vaba Eesti riik ja tema on selle…

    10-11/2013
  • Hasso Krull

    Lugu mehest, kes kukkus oma sokiauku

    “Paigatud sokk oli tõenäoliselt inimese viimane ponnistus teha oma kehakatted isikupäraseks, luua mustreid. Eesti kultuuri metafoor võiks olla lugu mehest, kes kukkus neljapäeva õhtul oma sokiauku ja jäigi kadunuks” (lk…

    10-11/2013
  • Märt Väljataga

    Hästitehtud masinavärk

    “Tagasi Eestisse” on kaasakiskuv ja vaimukas romaan, mis pakub huvi nii oma tehnika kui ideede poolest. Et raamat ilmus rohkem kui pool aastat tagasi ja on arvustustes juba läbi kirjeldatud,…

    6/2013
  • Seppo Zetterberg. Soome Keelest Tõlkinud Kajar Pruul

    Eesti keskaja uhke panoraam

    Valmis on saanud “Eesti ajaloo” teine osa ehk ülevaade keskajast. Esimesena ilmus juba 2003. aastal 4. köide (“Põhjasõjast pärisorjuse kaotamiseni”), järgnesid 6. (“Vabadussõjast taasiseseisvumiseni”, 2005) ja 5. köide (“Pärisorjuse kaotamisest…

    6/2013
  • Mart Kuldkepp

    Armastuse kosmiline müsteerium

    Rein Raua tõlge Dante Alighieri “Vita novast” on avaldatud samas raamatusarjas, kus aasta varem ilmus ka Harald Rajametsa tõlge “Jumaliku komöödia” esimesest osast “Põrgu”. Üheskoos moodustavad need teosed väga märkimisväärse…

    4-5/2013
  • Vilja Kiisler

    Parteipeol pühitsetud

    Konverents “20 aastat Laari esimesest valitsusest” 20. oktoobril 2012 oli uhke, tugeva pateetilise kvaliteediga sündmus, mille tipphetkeks kujunes kahtlemata Mart Laari naasmine avalikkuse ette. 2012. aasta veebruaris saadud insuldi tagajärjel…

    3/2013
  • Martin Luiga

    Mineviku lõustaga olevik

    Kogu algas kahe parema looga. Sellistega, et kui see oleks “keskmine”, siis see “keskmine” oleks mulle sümpaatne. Nõukogude kvaliteet. Mitte et ma selleaegse kirjandusega liialt kursis oleks – tänapäevasega veelgi…

    3/2013
  • Marek Tamm

    Mihhail Lotman ja Peeter Torop: vahekokkuvõte

    Semiootikal on Eestis teadagi auväärsed traditsioonid, algupärane eestikeelne semiootika on kummatigi kaunis hiline nähtus. Aastase vahega ilmunud Peeter Toropi ja Mihhail Lotmani vastsed teosed esindavad eesti semiootilise mõtte praegust silmapiiri;…

    1-2/2013
Vikerkaar