Artikkel
-
Downtown Montreal bicycle courier delivering letters and parcels during a snow storm.Jalgratas – tulevikutehnoloogia minevikust
Kui mõni õnnelik inimene peaks täna enda valdusesse saama toimiva jalgratta, mis on valmistatud 1900. aasta paiku, oleks see talle ilmselt küllaltki tuttav sõiduk. Jalgratas nagu jalgratas ikka – kaks…
-
Autonoomsed relvasüsteemid – tulevikutehnoloogia, millest on raske unistada
Relvad nagu ka kõikvõimalikud ennast valitseda ja suunata suutvad tehnoloogiad tõmbavad ligi megalomaane – seega liigub autonoomsete relvade ümber palju väga suuri ideid singulaarsusest, tapjarobotitest, maailmavallutusest, aga ka eetilisemast ning…
-
Algoritmide sõjad
Tehnoloogilised edusammud on võimas jõud, mis suunab inimkonna ajalugu. Majandusest ja poliitikast kultuuri ja jõudeajani on tehnoloogia imbunud kõigisse valdkondadesse ning teda kujundavad omakorda laiemad sotsiaalsed, poliitilised ja majanduslikud kontekstid.…
-
Raharikkus
Üks tont käib ringi mööda ilma. Mul on selle kohta mõni pilt. Pilt 1 Juulis avastati Ukrainas, Vinnõtsja linnas 3800 Sony Playstation 4 midagi arvutamas. Alguses arvati, et tegu oli…
-
Tarkvara sööb maailma
2011. aastal kirjutas tuntud tehnoloog ja investor Marc Andreessen Wall Street Journalis artikli pealkirjaga „Why Software Is Eating the World“. Tarkvara-ringkondades levis ja püsib usk, et tarkvara – programmid ja…
-
Arvutuslik puitbrutalism – postdigitaalne ökoarhitektuur
Tulevikutehnoloogiatest rääkides tuleb silmas pidada paari põhimõtet. Esiteks kiputakse tehnoloogia lühiajalist mõju alati ülehindama ja pikaajalist alahindama.[1] Teiseks on tehnoloogia kasutuselevõtu kiirusel Gaussi kõverat meenutav seos selle arenguga.[2] See tähendab,…
-
Tehisintellekt ja demokraatia: kokkusobimatu, kuid paratamatu abielu
Tehisintellektist (Artificial Intelligence – AI, siin edaspidi TI) on saamas nn neljanda tööstusrevolutsiooni võtmetehnoloogia. Kolmas tööstusrevolutsioon, mille tulemuseks oli infotehnoloogiline pööre ning tänase digiühiskonna teke, põhines aluseeldusel, et inimesed disainivad…
-
En attendant Robot
ESTRAGON: Ta oleks pidanud juba siin olema.VLADIMIR: Ta ei lubanud ju päris kindlasti.ESTRAGON: Ja kui ta ei tule?VLADIMIR: Siis tuleme homme jälle.ESTRAGON: Ja ülehomme.VLADIMIR: Võimalik.ESTRAGON: Ja nii edasi.VLADIMIR: Tähendab…ESTRAGON: Kuni…
-
Inimlik ja masinlik suhtlus
Masinõppesüsteemide areng üldise tehisintellekti (AGI) poole on üks viimase aja põnevamaid arutelukohti. Lisaks sellele, et vaieldakse tehnoloogia, eetika ja juura praktiliste küsimuste üle, puudub üksmeel ka suuremates küsimustes, alates juba…
-
Kellele on tarvis isesõitvat autot?
Jälgides, kuidas meedia kajastab isesõitva auto arengut, tundub, nagu oleks unistus tõelisest iseliikurist kohe täitumas. Selle tulekust võidaksid justkui kõik: tootmises ristub autotööstuse väärikas traditsioon Ränioru digivõlurite energiaga, elekter ja…
-
Tehisintellekt: sama, mis internet aastal 1987
AI is like what the internet was in… 1987, but beyond. So imagine what people thought the internet would be in 1987 to what it actually is today.(Will.I.AM, räppar, produtsent…
-
Biorevolutsiooni kolmas tulemine rohepöörde ajastul
McKinsey Global Institute avaldas 2020. aasta suvel uuringu „Biorevolutsioon: innovatsioonid, mis muudavad meie majandust, ühiskonda ja elu“.[1] Oma analüüsis kaardistasid nad rohkem kui 400 teaduslikku läbimurret ja töös olevat innovatsiooni…
-
Eitus, lõplikkus ja inimese loomus
Ilmunud Vikerkaares 2016, nr 1–2 „Miski pole reaalsem kui eimiski“ (Samuel Beckett). Ernest Hemingway raamatus „Võitja ei saa midagi“ (1933) leidub novell „Puhas valgusrikas lokaal“, mille üle tasuks mõtiskleda ka…
-
Leedu migratsioonikriis ja pagulasteemalised diskursused
Leedus kuulutati juuli algul välja erakorraline seisukord, põhjuseks ootamatult suurenenud migratsioon. Sisuliselt on tegu Valgevene presidendi Aleksander Lukašenko karistusaktsiooniga Leedu vastu, kes on andnud oma riigis peavarju mitmele Valgevene opositsionäärile.…
-
Mälestusi Enn Tartost
Enn Tarto (25. september 1938 – 18. juuli 2021) oli Eesti poliitik ja vabadusvõitleja, üks aktiivsemaid Eesti Vabariigi taastamise eest võitlejaid. 1956. aastal kuulus ta salajasse organisatsiooni Eesti Noorte Malev.…
-
Esimese vaatuse lõpp
Õnnitleme Vikerkaare esimest peatoimetajat Rein Veidemanni pooleteistkümne juubeli puhul!
-
Mõtteid ja mälestusi TarSlämmi rindelt
Lärm ja vaikus Kord kuus kohtuvad Tartus Vilde ja Vine kohvikus literaadid, tudengid, kirjanikud, joodikud ja suitsetajad, löövad kokku klaase, tellivad kohvi ning istuvad maha, et veeta kaks kuni kolm…
-
Lai on värav, mis viib öölinna
Möödunud aasta detsembris ilmus kauaoodatud rollimäng „Cyberpunk 2077“ (edaspidi CP), mille valmistamisega Poola päritolu ettevõte CD Projekt nägi vaeva üle kaheksa aasta. Kuna sama seltskonna viimaseid, fantaasiakirjanik Andrzej Sapkowski Witcheri…
-
Väärtuskonfliktid: kuhu me oleme sattunud?
Mõne aasta eest täheldati, et Eesti poliitikat on lõhestamas sootuks uus tuumkonflikt. Tavapärast vasak-parem vastandust olevat tasapisi hakanud tõrjuma liberaalsuse-konservatiivsuse telg. 2016. aastal kogusid jõudu arutlused pagulaste ja kooseluseaduse üle.…
-
Lapsepõlv pahempidi maailmas
Viivi Luige raamatus „Seitsmes rahukevad“ kohtab lugeja sellist Eestit, mida ei leia filmidest või pildiraamatutest. Siin ei ole idüllilisi maastikke, rahvariides lauljaid ega Tartu Ülikooli sammaste all poseerivaid vormimütsides üliõpilasi.…
-
Vaikne ja luurav mittesõda küberruumis
Kui otsida Google’ist eestikeelseid vasteid otsingusõnale „kübersõda“, siis küllaltki mõistetavalt tõusis tulemuste arv hüppeliselt aastal 2007, mil Eesti ise elas üle kübersõja või õigemini küll midagi, mille kirjeldamiseks see kõlav…
-
Kosmos – lähituleviku sõjatander?
Miks me (jälle) kosmosesõjast räägime? Kosmosesõja teema kerkib aeg-ajalt esile, nii populaarsel ja meelelahutuslikul tasemel kui ka tõsisemalt. Ulmefilmides on tegemist sõjakate tulnukatega; populaarses meedias hirmutatakse vaenlase sõjalise võimekusega kosmoses.…
-
Sõda kui demokraatia ämmaemand
Üllad ideed demokraatiast ja seesugune kole ning hävituslik nähtus nagu sõda ei saa ometi kuidagi kokku kõlada. Pole ju mõeldav, et sõjad võiksid demokraatia arengule kuidagi kaasa aidata. Kui aga…
-
Vägivallatsejate ja vägistajate sõda
Sisuhoiatus. Järgnev artikkel räägib naistevastasest vägivallast, vägistamisest ja selle ohvritest. Selles sõjas, mida vägivallatsejad naiste vastu peavad, ei jää puutumata ei eakad, noored ega lapsed. Rasedad naised on samuti rindejoonel.…
