$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: 1 $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
Esmalt ilmunud Vikerkaares 2016, nr 7-8 „Playing a Princess is the most passive role a woman can have – wait for her Prince and then offer one’s body for dead…
Kui Eesti rahvas perestroika tuultes hakkas kompartei juhtidele meelehärmi põhjustama, pidid Enn Tarto ja Mart Niklus endiselt Kutšino laagris istuma. Nad olid seal aastaid tagasi sooritatud nõukogudevastaste tegude eest, mida…
Ilmunud Vikerkaares 2017, nr 3 Maarja Kangro romaan „Klaaslaps“ on leidnud ajakirjanduses ja televisioonis elavat vastukaja.[1] Siin püüan avada teose veel mõningaid potentsiaale. 1. Kirjandus Kõigepealt epistemoloogiline küsimus. Teos põhineb…
Mis on revolutsioon? Vanasti arvasime, et teame vastust. Revolutsioonid olid rahvamasside võimuhaaramised, mille eesmärgiks oli muuta poliitilise, sotsiaalse ja majandusliku süsteemi põhiolemust riigis, kus revolutsioon aset leidis, pidades tavaliselt silmas…
Ma sündisin aastal 1988. See oli kodanikujulguse ja kohaliku vastupanukultuuri kõrgaeg, kui iga köögilauavestlus võis potentsiaalselt olla aluseks riigivõimuvastasele minikampaaniale. Dissidentidest said sangarid, aktivism vohas, kultuuriavalikkuse hääl kõlas. Need olid…
Vastu panna! See hüüe tõuseb teie kõigi südameist selles kurbuses, kuhu on teid tõuganud kodumaa kohutav olukord. See on teie kõigi hüüe, kes te ei alistu, teie kõigi, kes te…
Kui mõned sajandid tagasi avastati vulkaanipurskes hukkunud Pompei linn, avanes üksikasjaline sissevaade vanade roomlaste elukorraldusse AD 79 – alles olid teatrihooned, termid ja isegi seintele soditud grafiti. Kõrvuti imeteldud kunstiväärtustega…
Ilmunud Vikerkaar 2008, nr 4-5 Sellised sündmused nagu aprillikriis ei teki tühjale kohale ega möödu ka sügavamaid sotsiaalseid tagajärgi jätmata. Aprillisündmustel on pikk eellugu, mis on seotud paljude struktuursete probleemidega…
Meenutame Jaak Pankseppa (5.06.1943–17.04.2017) ühe 1. aprilli puhul kirjutatud palaga loomade naerust ja huumorist.
Ilma seksita ei oleks meist kuigi paljusid olemas. Seks on möödapääsmatu. Seksi-klubide olemasolu tundub selle valguses üsna loomulik kaasnähtus. Ühtlasi, üsna vastuoluline nähtus. Kui muidu räägitakse seksuaalsest pingest, siis nende…
„Ma võiksin sind osta,“ on sõnad, mis mind ühes Berliini baaris vakatama panevad. Nii ütleb mu briti sõbranna, kui kirjeldan oma Lääne-Euroopa tuttavatele, mis tunne on olla idaeurooplasena Berliinis pornofilmifestivalil,…
Seksuaalsus tähendab meie vabastamist töötamise distsipliinist. See on rutiinse, üksluise töönädala hädavajalik täiendus. See on luba „hulluda“, „lasta minna“, et siis esmaspäeval värskena tööle naasta. „Laupäev“ tähendab „spontaansuse“ vallapäästmist. See…
“Aga peamiselt ei naudi me seksi sellepärast, et naiste jaoks on seks töö; naudingu pakkumine on asi, mida igalt naiselt oodatakse. […] Selles mõttes on isad, vennad, abikaasad, sutenöörid kõik…
Solidaarsus lisab egoistliku vabaduse külmale sinisele ja vaevaliselt kokkulepitud võrdsuse kalgile valgele sooja südame- ja verevärvi punase. Aga meie ühise surelikkuse solidaarsuses muutub see hoopis mustaks – nagu oleks trikoloori…
Pole midagi inimlikumat kui asjad. Ühelgi teisel loomaliigil ei ole elu nautimiseks vaja nii palju kraami. Inimmõistuse evolutsioon on tekitanud eelduse asjade leiutamiseks, bioloogiline vajadus teistele muljet avaldada tekitab vajaduse…
Hankimise ja äraviskamise kiirenev tsükkel, nagu ka tehnoloogia uuenemine, nõuab suuremat tähelepanu remontimisele. Remontimine aitab ületada inimeste ja asjade kasutuks muutumise negatiivset loogikat ning tekitab kogukonnatunnet. See avaldab mõju ka…
Puuriidad on puuraiduri pisikesed stuupad, mida ta pystitab päevapoolsetesse või erilistesse kohtadesse. Omal kombel kaitsevad nad territooriumi. Kuumadel päevadel lõhnavad eriliselt. Seal elavad sisalikud, liblikad, putukad ja vahel linnudki. Yhe…
“Tööriistad, millele inimesed toetuvad, kuuluvad lahutamatult tema identiteeti: absurdne on kujutleda inimest bioloogilise olendina ilma ta keeruka töövahenditevõrgustikuta – see oleks nagu hani ilma sulgedeta.”
9. jaanuaril suri 91 aasta vanuselt Zygmunt Bauman, Poolas sündinud sotsioloog. Tal olid tihedad sidemed ka Tallinna ülikooli ja Rein Rauaga (vt “Iseduse Praktikad”, TLU 2014). Tallinnas ettekantud sügav mõtisklus…
Üks tont käib ringi mööda Külma sõja järgset liberaalset korda – radikaalse vaimse pakitsuse tont. See rahulolematus Läänest pärineva, laias laastus liberaalse kultuurilise, majandusliku ja poliitilise korra universalistlike pretensioonidega võtab…
Teenistujad elavad tänapäeval hulgana koos ning nende kohalolu – ennekõike Berliinis ja teistes suurtes linnades – võtab järjest enam ühtset kuju. Üheülbalised töösuhted ja kollektiivlepingud tingivad olemislaadi, mis liiatigi, nagu…
Erinevalt peavoolu katoliiklusest mõistab liikumine Traditsioon, Perekond ja Eraomand (TFP) hukka kogu Lääne tsivilisatsiooni reformatsioonist alates, on veendunult antidemokraatlik ja antiegalitaarne ning kiidab heaks ka ajutise vasturevolutsioonilise diktatuuri, kui seda…
Traditsioonilisest konservatismist eristab (uus)reaktsionäärsust ennekõike radikaalsus ja revolutsioonilisus (isegi kui vasturevolutsiooni võtmes). Konservatismi kõige sügavam probleem on uusreaktsionääri silmis soov vältida suuri muutusi ja põlistada olemasolevat. See on andnud alust…
Isiksus ja klass – liberalism ja marksism – on natside silmis kurjast. Rahvus – hea. Kuid niipea kui kerkib omandi küsimus, pöördub filosoofia pahupidi. Ainult isiklikus omandis on lunastus. Idee…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.