Artikkel
-
Olukorrast metsas – pahaendeline epohh sunnib eeskujulikult talitama
Olen pea kaks aastat väldanud metsa-debati jooksul korduvalt kuulnud metsatöösturite imestusavaldusi, miks looduskaitsjad ei rahuldu edusammudega uute metsakaitsealade moodustamisel. Eestis on juba niigi rohkem metsa kaitse all kui Euroopas keskmiselt…
-
Kas loodusel on ajalugu?
Mõistesse „ajalugu“ on vaikimisi sisse kirjutatud täpsustus „inimajalugu“, ajalugu tegeleb vaid inimeste minevikuga, kõik ülejäänud möödanik kuulub nn loodusloo (natural history) valdkonda, mis on loodusteaduste pärusmaa. Kuigi ajaloolased ei ole…
-
Uusmetsik Eesti
Eesti muuseumides ja mujalgi räägitakse viimasel ajal sageli lugusid, kuidas perestroika ajal levisid Ida-Euroopas massilised keskkonnaliikumised, aidates kaasa poliitilise vastupanu organiseerimisele ja Nõukogude Liidu kokkuvarisemisele. Eestis võideldi fosforiidi kaevandamise, mujal…
-
Killustamis- ja kurnamiskapitalism Eesti ja Kasahstani kaevandustes
Kapitalismi iseloomustab vajadus uute kasumlikkuse tõstmise viiside järele. Geograaf David Harvey[1] kirjutab, kuidas pärast järjekordset ületootmiskriisi vajab kapitalism alati uut fix’i – see termin võib tähendada nii millegi parandamist kui…
-
Nelson Mandela and Walter Sisulu visit Sebokeng township, south of Johannesburg, SOUTH AFRICA – 04/09/1990. At least 31 people were killed when Zulu vigilantes supporting the conservative Inkatha Freedom Party backed by South African security forces attacked a hostel housing Xhosa supporters of black leader Nelson Mandela's African National Congress ANC a night before./Credit:KUUS/SIPA/1603171458Nelson Mandela ja ajaloolise õigluse uus tulemine
Kui Nelson Mandela 2013. aastal suri, oli maailma avalikkus valmis teda pühakuks kuulutama. Juhtivate ajalehtede järelehüüetes võrreldi teda ema Theresa, Mohandas Gandhi ja Martin Luther Kingiga. „Küsimus, mida hr Mandela…
-
Vene kaose ja saksa ornungi vahel: Intervjuu Nikolai Karajevile
Kirjanduskriitik Aleksandr Genis on öelnud, et kui te temaga esimest korda kohtusite, siis küsimusele „Miks te kirjutate?“ vastasite: „Kui ei kirjuta, hakkab hirm.“ Miks hirm?Seda ütlesin ma Sašale arvatavasti aastat…
-
Ave Taavet "Handsfree"Toimetajalt: Produktsioon ja revolutsioon
Juunikuu Vikerkaare keskmes on loov inimene, homo faber; olgu loomingu objektiks siis Ida-Virumaa põlevkivi, mille muutmine elektriks on sealsete kaevurite loovaks tegevuseks või siis ühiskond ise, mida 1968. aasta…
-
1968. aasta maisündmuste hääbuv pärand
Tee Concorde’i väljakust La Défense’i ärilinnakuni on kui Prantsuse ühiskonna selgroog ja mälu: alates platsist, kus saadeti giljotiini alla kuningas Louis XVI ja kuninganna Marie-Antoinette, möödudes Austerlitzi lahingu mälestuseks püstitatud…
-
“Kus on Soome üliõpilasrevolutsionäär!”
Ilmunud Vikerkaares 1990, nr 12 Nõnda hüüdis 1968. aastal lennukalt pahemradikaalse pamfleti autor Antti Kuusi. Mujal taplesid üliõpilased tänavatel, sakslastel oli oma Rudi Dutschke, prantslastel Daniel Cohn-Bendit ehk Punane Dany,…
-
Mai 68 – tants kuristiku äärel
Ilmunud Vikerkaares 1988, nr 9 Mõned ajaloolised sündmused annavad endale ise nime, eriti kui ühelegi vaatlejale pole päris selge, millisesse lahtrisse asi tuleks paigutada. ‘Mai 68’ on mõiste, mis jääb…
-
Tuleviku maailm
Ilmunud Vikerkaares 1998, nr 6 Olivier Morel: Esmalt tahaksin teha juttu teie intellektuaalsest kujunemisloost, mis on ühtaegu nii ebatüüpiline kui sümboolne. Milline on teie hinnang sellele seiklusele, mis algas 1964.…
-
Võidupüha. Võnnu lahing kui Eesti rahvusliku ajaloo kulminatsioon
Ilmunud Vikerkaares 2003, nr 10–11 Võnnu väljul ja Koiva jõe kaldail, kus juba meie esiisad pidasid saatuslikke heitlusi ristirüütlitega ja nende käsilastega, lõime oma ajaloolist vaenlast lõplikult.1 Ka ilma esimese…
-
NSVL kui ühiskorter ehk kuidas sotsialistlik riik etnilist eristumist edendas
Ilmunud Vikerkaares 2012, nr 10-11 ja 12 Nõukogude rahvuspoliitikat formuleerisid ja viisid ellu natsionalistid. Lenini tees rahvuste reaalsusest ja “rahvuslikest õigustest” oli üks tema kõige püsivamaid seisukohti läbi kogu ta…
-
Milline ajastu lõppes Euroopas 1989. aastal?
lmunud Vikerkaares 1995, nr 5–6 Iga ajastu on sfinks, mis viskub kuristikku, niipea kui tema mõistatus on lahendatud (Heinrich Heine) Sõjajärgne Euroopa rajati müütide ja unustuse vundamendile. Nõnda öelda ei…
-
Revolutsiooni katekismus
Ilmunud Vikerkaares 1998, nr 1–2 1. Eitada tegeliku, mittemaise, isikulise jumala olemasolu ja sellega seoses mis tahes ilmutuslikkust ja mis tahes jumalikku sekkumist maailma ja inimkonna asjadesse. Hävitada jumala teenimine…
-
Kaks natsionalismi-mõistet
Ilmunud Vikerkaares 1993, nr 2 Nathan Gardels: Oleme tänapäeval tunnistajaks “kramplikule kogunemisele” rahvusteks, nagu kadunud Harold Isaacs, “Hõimu iidolite” autor, on öelnud. Avalik etniline sõda möllab siinsamas lähedal Jugoslaavias. Taaselustunud…
-
Moodne individualism
Ilmunud Vikerkaares 2000, nr 7 Oma raamatu „Tähelepanekuid Ameerika demokraatiast” viimase peatüki lõpuleheküljel võtab Tocqueville kokku uue demokraatia ja vana korra vahelise võrdluse: „Näib, nagu oleks tegemist kahe erineva inimtõuga.”1…
-
Meie universaalne tsivilisatsioon
Andsin sellele loengule nimeks “Meie universaalne tsivilisatsioon”. See on päris kõlav pealkiri ja teeb mind natuke kohmetuks. Tunnen, et peaksin seletama, kuidas see tekkis. Mul ei ole olemas mingit unifitseerivat…
-
Türannide koolis
Ilmunud Vikerkaares 2002, nr 8–9 Kes ei ole kunagi tundnud kiusatust olla riigi eesotsas, see ei mõista poliitilist mängu ega tahet teisi alla heita, tühipaljasteks objektideks taandada; ka põlgamise kunsti…
-
Sürakuusa ahvatlus
Ilmunud Vikerkaares 2002, nr 8–9 Kui Platon asus aastal 368 e.m.a teele Sürakuusa poole, valdasid tema meeli ta enese sõnul vastakad mõtted. Seda linna oli ta kord varemgi külastanud, kui seal…
-
Virtuaalkohvikuist
Kirjanduses on midagi üksildast . Seda luuakse ja taasluuakse (loe: loetakse) suuremalt jaolt üksi olles. Inimesel ongi vaja üksi olla. Neile, kes kaebavad isikliku ruumi ja aja puudumise üle, võiks…
-
Tühjad mõtted
Ilmunud Vikerkaares 2013, nr 1–2 Prantsuse kirjanik Michel Houellebecq on kujutanud oma eelviimases romaanis “Saare võimalikkus” tulevikuühiskonda, kus keha sünnib kloonimistehnoloogiate arenedes pidevalt ümber, aga eelneva olendi mälu ja kogemusi…
-
Usk ja teadmine
Ilmunud Vikerkaares 2004, nr 1–2 Kui päevasündmused muutuvad nii pakiliseks, et meilt teemavaliku nii-öelda käest kisuvad, tekib John Wayne’idel meie, intellektuaalide seas muidugi kiusatus hakata võistlema selles, kes kõige kiiremini…
-
Digikapitalismi tulevik
Kui mulle esitati küsimus, kellele kuulub digikapitalism, siis minu vastus, tuleb tunnistada, jäi mõnevõrra ambivalentseks. Esimene aje oli ütelda, et küsimus on halvasti formuleeritud, sest digikapitalismi on raske eristada ülimalt…
