Vikerkaar

Politseikuurort

Politseikuurort

Ukraina Zaporižžja oblastis asuv Kõrõlivka kuurortlinn Aasovi mere ääres on enam kui kaks ja pool aastat olnud Vene okupatsiooni all. Kõrõlivkas nagu mujalgi Venemaa poolt okupeeritud aladel kehtivad formaalselt Vene seadused ja korraldused, mida okupatsioonivõimud kasutavad kohaliku elanikkonna represseerimiseks ja hirmutamiseks.
50-aastane Olena Tihtilova elas läbi enam kui kuus kuud kestnud õigusvastase kinnipidamise, piinamise ja viimaks…
3/2025
Taskuvikerkaar 43: Maarja Kangro arengutest Ukrainas

Taskuvikerkaar 43: Maarja Kangro arengutest Ukrainas

Saatejuht Aro Velmet ja kirjanik Maarja Kangro vestlevad oma hiljutistest Ukraina-külastustest, kultuurirahva toimetulekust sõjaajal, suundadest uuemas Ukraina kirjanduses ja muust aktuaalsest.
Lisaks IDA-raadiole ja tavapärastele podcasti-äppidele leiate meid nüüd ka Spotifyst.
3/2025
Intsident ehk kuidas saavutada iga päev võimatut

Intsident ehk kuidas saavutada iga päev võimatut

Kas „helge tulevik“ on tõesti alati kusagil kaugel? Mis siis, kui see on, vastupidi, olnud siin juba pikka aega ning üksnes meie pimedus ja nõrkus pole lasknud meil seda enda ümber näha ja eneses arendada?
Václav Havel „Võimutute võim“ (1978)
Kümnendas klassis karistati meid uue klassijuhatajaga. Meie klass oli tõesti raske, juhitamatu juhtum ja kooli direktsioon otsustas…
3/2025
„Kui tulistada ei taha, siis too padruneid või tee süüa“
Endine näitleja Maksõm vestleb Sumõst pärit Dmõtro Jasõnokiga, kes otsustas va­batahtlikuna sõjaväkke astuda pärast seda kui 100 meetri kaugusel tema kodust plahvatas pomm. Foto: Andre Luis Alves / Anadolu

„Kui tulistada ei taha, siis too padruneid või tee süüa“

Lähinädalatel võib aset leida liialdamata öeldes ajalooline sündmus, mida Vladimir Putin on nii kaua ihanud – USA ja Venemaa presidendi kohtumine, seega Putini väljumine poliitilisest isolatsioonist. Ukraina võimuladvik on juba esinenud mitmete avaldustega, mida võib pidada järeleandmisteks Venemaale: Ukraina naasmine 1991. aasta piiridesse on võimatu, Ukraina ei saa NATO liikmeks ja Ühendriigid ei paiguta Ukrainasse…
3/2025

Ikka Ukrainaga! Mõkola Rjabtšuk kodanikuühiskonnast, Ostap Slõvõnski vigade tunnistamisest, Viktorija Balõtska jt elust Vene okupatsiooni all, Larõssa Denõssenko naisvastupanust, Angelina Karjakina, Natalja Humenjuk jt mobilisatsioonist, Volodõmõr Jermolenko, Tetjana Oharkova kultuurist, Irõna Slavinska garderoobist ja Lizaveta German kunstist sõja ajal. James Meek USA äraandlikkusest. Maksõm Krõvtsovi, Julia Mussakovska, Tetjana Netšai luulet. Lizaveta German nüüdiskunstis. Ka Mart Kanguri ja Murca luulet, Johanna Roosi, Margit Lõhmuse ja Mikko Lagerspetzi jutte. Eneken Laanes Katja Petrowskaja mälupoeetikast. Maria Kapajeva, Piret Põldveri, Lilli Luugi, Mudlumi ja Heinsaare raamatutest

Ukraina, kultuur ja sõda

Ukraina, kultuur ja sõda

Kodu
Vremivka, Kagu-Ukraina. Siin olid suured lahingud 2022. aasta juunis. Majad on meie sõjaväelasest sõbra sõnul „pahupidi pööratud“.
Astume ettevaatlikult ühte hoovi. Lõhkised jalgrattarattad. Läbipaistvad kardinad, mis pidid katma aknaid toas, visklevad nüüd akna taga just nagu appi hüüdes. Pehmed lastemänguasjad laiali siin ja seal. Talvehoidistega purgid: kurgid, tomatid, tomatimahl. Väike sinikollane laste jalgpall. Roheline majake, kollane päike sissepääsu kohal – ilmselt ehitatud lastele mängimiseks? Ratastool, esirattad alt rebitud.
Nüüd on rinne siit üheksa kilomeetri kaugusel. Külas ei ela enam kedagi. Peale vaimude ja mälestuste.
Slovjansk, 16. aprill 2023. Läheneme kohale, mida hiljuti ründas Vene armee. Neli pikka kuuekordset maja rohkete trepikodadega. Rõdudel ripub…
3/2025

Artikleid

Oma sõprade vaenlane

Leon Festingeri kognitiivse dissonantsi mõiste sündis 1950ndatel aastatel selle uurimisest, mis juhtub siis, kui on olemas viimsepäevakultus, aga viimnepäev jääb tulemata. Kultuseliikmete tillukese vähemuse väändunud maailmavaade läheb vastuollu reaalsusega. Kuidas nad selle olukorraga toime tulevad? Nad püüavad mõistuspäraseks seletada seda, mis tundub arutu. Nad valivad hoolikalt, millist informatsiooni uskuda. Nad…
3/2025

Märkmeid kommast. Seltskondliku analüüsi katse

“Komb” tähendab teatavat seltskondlikku kokkukuuluvust, teatavat koostegutsemise ja -mõtlemise tunnetust, teatud ühismeelt, mis võib välja kujuneda kitsamast sõpruskonnast, kooliklassi või kursuse vaimust, vangilaagrist või sõjaväest, malevast või mujalt, ning mis liidab endasse kaasatulijaid, -mõtlejaid, -tegutsejaid…
10/1991

Telli ja toeta

Toeta Eesti kirjasõna

Jutte

Kamuflaaž

Olime elanud terve elu usus, et sõda ei tulegi ja heavy metal mängib igavesti! Me polnud millekski ette valmistunud, sõjaväest saime ära kes kuidas, mina astmaga, Silver hullupaberitega, Rom ülekaaluga. Temast sai äraspidisel moel kaalujälgija – kui paljudel on raske hoida saledat joont, siis Rom nägi vaeva, et ta sajast…
1-2/2025

Utoopiline jt lugusid

UTOOPILINE 1
Uut maailma hakatakse looma lebades. Magades. Und nähes. Vähemalt minu unistustes. Ning saja aasta pärast veedame suurema osa oma ajast pigem horisontaalselt kui püsti. Ma ei räägi hetkel niivõrd vertikaalse võimu asendamisest horisontaalsega (see oleks ka tore), kuivõrd sellest, et sõna otseses mõttes aina vähem ja vähem hakkavad inimesed…
1-2/2025

Sõit jt tekste

SÕIT
Suure vankriga, millel on 100 inimest, sõidame me läbi linna. Sõidu ajal korraldab kapten meile kogu aeg õppusi, mille käigus ta „leiab“ vankri aiste alt tikutopsi („viitsütikuga pomm“), simuleerib vaenlase tungimist kärule ja näitab, kuidas seda takistada (meil tuleb kükitada nii tihedalt, et luuraja ei mahuks peale hüppama). Vanker sõidab…
1-2/2025

Ikarose lend  

Takso jõudis lennujaama. Ikaros võttis pagasnikust kohvri, taksojuht muidugi ei liigutanud lillegi, ja kõmpis naisele järele. Kohvri rattad jäid pidevalt kuhugi kinni, kuradi kohver. Naine pööras ümber ja ootas, kuni Ikaros talle järele jõudis. Tule siia kõnniteele, siin on siledam, ütles naine. Sa ei pea tingimata aukudes ukerdama. Näed, siin…
12/2024

Taskuvikerkaar

Taskuvikerkaar 43: Maarja Kangro arengutest Ukrainas
<%21–%21Font Awesome Free 6.6.0 by @fontawesome – https://fontawesome.com License – https://fontawesome.com/license/free Copyright 2024 Fonticons, Inc.–> 1 minut

Taskuvikerkaar 43: Maarja Kangro arengutest Ukrainas

Saatejuht Aro Velmet ja kirjanik Maarja Kangro vestlevad oma hiljutistest Ukraina-külastustest, kultuurirahva toimetulekust sõjaajal, suundadest uuemas Ukraina kirjanduses ja muust aktuaalsest.
Lisaks IDA-raadiole ja tavapärastele podcasti-äppidele leiate meid nüüd ka Spotifyst.
Taskuvikerkaar 42: Aet Annist maailmalõpust ja kliimaprotestidest
<%21–%21Font Awesome Free 6.6.0 by @fontawesome – https://fontawesome.com License – https://fontawesome.com/license/free Copyright 2024 Fonticons, Inc.–> 1 minut

Taskuvikerkaar 42: Aet Annist maailmalõpust ja kliimaprotestidest

Taskuvikerkaarel on külas Aet Annist, kes selgitab, millega tegelevad kliimaprotestijad, miks kasutatakse vägivallatut vastupanu, tehakse tänavatel teatrit ja miks mõned protestijad on valinud ka radikaalsemad meetmed.
Lisaks IDA-raadiole ja tavapärastele podcasti-äppidele leiate…
Taskuvikerkaar 41: Mikko Lagerspetz protestist
<%21–%21Font Awesome Free 6.6.0 by @fontawesome – https://fontawesome.com License – https://fontawesome.com/license/free Copyright 2024 Fonticons, Inc.–> 1 minut

Taskuvikerkaar 41: Mikko Lagerspetz protestist

Saatejuht Aro Velmet helistas kaugekõnega IDA-raadio stuudiosse, kus võttis koha sisse Mikko Lagerspetz. Räägiti sellest, mis on protest, millega seda süüakse ja kas sellest ka mingit kasu on.
Lisaks IDA-raadiole ja tavapärastele…
Taskuvikerkaar 40: Ave Taavet ja Silvia Urgas lõputust skrollist
<%21–%21Font Awesome Free 6.6.0 by @fontawesome – https://fontawesome.com License – https://fontawesome.com/license/free Copyright 2024 Fonticons, Inc.–> 1 minut

Taskuvikerkaar 40: Ave Taavet ja Silvia Urgas lõputust skrollist

Taskuvikerkaarel on külas Ave Taavet ja Silvia Urgas, kes räägivad sotsiaalmeedia lõputust skrollimisest ja nähtusest, mida võib selle skrollimise käigus kohata. Eraldi võetakse vaatluse alla kõigi aegade populaarseim Youtube’i-sari Skibidi…

Arvustusi


Luulet


Lugege veel

Terror, kollaboratsioon ja vastupanu

Terror, kollaboratsioon ja vastupanu

24. veebruaril 2022 tungisid Vene väed Ukrainasse ja okupeerisid järgmistel kuudel suured alad riigi põhja-, ida- ja kaguosas. Kuid Ukraina armee vastupanu sundis aprilli alguseks Venemaa sõjalise juhtkonna viima väed välja Tšernihivi, Sumõ ja Kiievi oblastist ning Harkivi oblasti osadest. Seejärel, pärast Ukraina vasturünnakut septembris, deokupeeriti Harkivi oblast peaaegu tervikuna.…

Vale tõuseb, tõde vajub

Eesti kinod mängivad sel talvel dokumentaalfilmi Eesti presidendist 2006–2016 Toomas Hendrik Ilvesest, keda vanemad põlvkonnad tunnevad hästi, nooremad ei ehk enam. Mis olekski parem hetk täiendada presidendist räägitavat lugu episoodiga, millest film vaikib?
2. märtsil 2025 möödub 10 aastat päevast, kui presidendi kantseleis peeti esmaspäeva hilishommikune nõunike koosolek. Tavapärane koosolek lõppes…

„Keisriusk“ toob priiuse

1840. ja 1880. aastate keskel võttis talurahva käärimine Balti provintsides usu- ehk kirikuvahetusliikumise vormi. Selle tagajärjel siirdus suur hulk eestlasi, lätlasi ning mõnel määral ka rannarootslasi luteri kirikust õigeusu kirikusse. 1845–1848 oli Liivimaal tervikuna kirikuvahetajaid üle 106 000; seejuures eestlastega asustatud aladel 66 000 ehk 17% talupoegade koguarvust.[1] 1880. aastatel siirdus…
1-2/2025

Kõige loetumad

Läbi kukkumine

Õndsad on need, kes on vaimus vaesed, sest nende päralt on taevariik.
1.
Kaja võtab mind vastu Pärnu psühhiaatriakliinikus Roosi tänava nurgal. Selles eestiaegses majas on kunagi ravitud tuberkuloosihaigeid, ilmselt teeb mereõhk kopsudele head. Aga täna, sel pimedal talveõhtul, istun endise kopsuhaigla fuajees mina ja ootan. Ma olen 15 ja passin seal…
1-2/2024

Ühe luhtunud soovi radadel Stalkeri ja Shinrani jälgedes

Vendade Arkadi ja Boriss Strugatski romaan „Väljasõit rohelisse“ („Пикник на обочине“, 1972) ja selle põhjal seitse aastat hiljem valminud Andrei Tarkovski film „Stalker“ (1979) on loomult väga erinevad teosed – esimene žanripuhas ulmemärul, teine vaikne filosoofiline mõtisklus –, kuid vormilistele erinevustele vaatamata kõnelevad mõlemad sellest, kuidas põrgutee on sillutatud heade…
1-2/2024

Tartu 1988

1988. aastal õppisin ma Tartu Riiklikus Ülikoolis ajalugu. Kolmekümnendate haritlased kutsusid Tartut Emajõe Ateenaks. 80ndatel oleks võinud linna kutsuda Emajõe Spartaks. Mind ja mu eakaaslasi ümbritses nõukogude tsivilisatsioon, mis oli saavutanud oma võimsuse ja nürimeelsuse tipu. Ja sealt tipust ta ka langes, hämmastava kiirusega. 1988. aastaks olid diktatuuri müüri tekkinud…
4-5/2024

Tallinna saunad

Mind on kaua vallanud petlik tunne, et Tallinnas on avalikke saunu ja kinosid ühepalju – pikki aastaid mõlemaid 14. Tõepoolest, 1920. aastate algul tegutses Tallinnas 14 sauna, nagu on kirjutanud Robert Nerman (Postimees, 24.10.2008), kinode arvu ma ei tea. Vanade teatmike järgi oli 1964. aastal Tallinnas 14 kino, kui nende…
7-8/2024

Vikerkaar