7-8/2021

SÕDA August StrammiKristjan HaljakuW. B. Yeatsi luules; kosmoses ja netis (Katrin Nyman-MetcalfAnn Väljataga); kui demokraatia ämmaemand (Tõnis Saarts). Vägistamine sõja ja rahu ajal (Gaby ZipfelLaura Mallene). Kuidas eestlane sõdib? (Meelis Oidsalu). Eesti Aafrikat vallutamas (Susanna Veevo). Ohvrite vaimu väljakutsumine kunstis (Margaret Tali). Kunst Nõukogude sõjaväes (Hilkka Hiiop, Robert Treufeldt). Setu soomusvägi. Maarja Kangro „Sõjareporter“, Zinovi Ziniku „Öö okupatsioonide muuseumis“. Kristel Birgit Potsepa, Triin Paja, Martin Alguse luulet.

Sisukord

SÕDA August StrammiKristjan HaljakuW. B. Yeatsi luules; kosmoses ja netis (Katrin Nyman-MetcalfAnn Väljataga); kui demokraatia ämmaemand (Tõnis Saarts). Vägistamine sõja ja rahu ajal (Gaby ZipfelLaura Mallene). Kuidas eestlane sõdib? (Meelis Oidsalu). Eesti Aafrikat vallutamas (Susanna Veevo). Ohvrite vaimu väljakutsumine kunstis (Margaret Tali). Kunst Nõukogude sõjaväes (Hilkka Hiiop, Robert Treufeldt). Setu soomusvägi. Maarja Kangro „Sõjareporter“, Zinovi Ziniku „Öö okupatsioonide muuseumis“. Kristel Birgit Potsepa, Triin Paja, Martin Alguse luulet.

Avaldatud artiklid

„Viimaks ometi sealpool head ja kurja!“

„Viimaks ometi sealpool head ja kurja!“

Ilmunud Vikerkaares 2021, nr 7–8
„Tundus enesestmõistetav, et võitlusrindel, meheliku agressiivsuse valitsusalal on vaja institutsionaalset väljundit meeste sugutungidele“
(Roger Chickering).
„Vägistamised olid levinud üsna laialt, kuid nende koguarvu on selle kuriteo registreerimise raskusega arvestades võimatu kindlaks teha“
(John Horne, Alan Kramer).
Sõda kui ühiskondlik seisund
Kui meie kaasaegsed ajaloolased, nagu Gerd Krumeich, hindavad aastail 1914–1918 toimunud…
7-8/2021

Öö okupatsioonide muuseumis

Öö okupatsioonide muuseumis

Muidugi poleks tasunud Melvinile mainida nõukogude telefoniputkat Tallinnas. Kuid ma olin ennast pärast teist vodkamartiinit lõdvaks lasknud. „Got trapped in your own soviet past, aren’t you?“ reageeris ta minu anekdootlikule loole aforistlikult. Ja lõpetas oma aforismi vaikse turtsatusega. Seitsmekümneaastane Melvin, meie korporatsiooni direktorite nõukogu esimene sekretär, on naeruhimuline. Ta vastab…
7-8/2021

Vaikne ja luurav mittesõda küberruumis

Vaikne ja luurav mittesõda küberruumis

Kui otsida Google’ist eestikeelseid vasteid otsingusõnale „kübersõda“, siis küllaltki mõistetavalt tõusis tulemuste arv hüppeliselt aastal 2007, mil Eesti ise elas üle kübersõja või õigemini küll midagi, mille kirjeldamiseks see kõlav väljend tollal sobis.[1]
Ajas edasi liikudes kohtame ajakirjanduses juttu kübersõjast veidi vähem, aga see-eest aina rohkem viiteid küberrünnakutele ja -operatsioonidele, mis…
7-8/2021

Kosmos – lähituleviku sõjatander?

Kosmos – lähituleviku sõjatander?

Miks me (jälle) kosmosesõjast räägime?
Kosmosesõja teema kerkib aeg-ajalt esile, nii populaarsel ja meelelahutuslikul tasemel kui ka tõsisemalt. Ulmefilmides on tegemist sõjakate tulnukatega; populaarses meedias hirmutatakse vaenlase sõjalise võimekusega kosmoses. 1980. aastatel väideti, et Nõukogude Liidu (NL) lagunemist kiirendas asjaolu, et NL oma põhja vajunud majandusega ei suutnud hoida Ameerika Ühendriikidega…
7-8/2021

Sõda kui demokraatia ämmaemand

Sõda kui demokraatia ämmaemand

Üllad ideed demokraatiast ja seesugune kole ning hävituslik nähtus nagu sõda ei saa ometi kuidagi kokku kõlada. Pole ju mõeldav, et sõjad võiksid demokraatia arengule kuidagi kaasa aidata. Kui aga vaadata Euroopa ajaloolist arengut süvitsi, siis avaneb meile teine pilt: sõja-pidamine sünnitas esindusdemokraatia võtmeinstitutsiooni – parlamendid, sõdadega sünkroonis on käinud…
7-8/2021

Sõjareporter

Sõjareporter

Srečko oli nagu ilmutus. Tuli Malist, ÜRO sinikiivrite juurest, või õigupoolest praegu mitte enam Malist, vaid hoopis Gazast, kus ta oli värvikalt kirjeldanud mitut Iisraeli õhurünnakut, ja eestikeelses tõlkes oli äsja ilmunud ta raamat Darfuri-reportaažidest, millest mõni värskem pärines lausa pandeemia ajast. Raamatu pdf oli nüüd ka K-le saadetud, kaanelt vaatas…
7-8/2021

Vägivallatsejate ja vägistajate sõda

Vägivallatsejate ja vägistajate sõda

Sisuhoiatus. Järgnev artikkel räägib naistevastasest vägivallast, vägistamisest ja selle ohvritest.
Selles sõjas, mida vägivallatsejad naiste vastu peavad, ei jää puutumata ei eakad, noored ega lapsed. Rasedad naised on samuti rindejoonel. Uuringute järgi vägivallatseb oma lapseootel kaasaga iga üheksanda raseda elukaaslane.
Me teame, et see toimub. See on kollektiivne tume saladus: iga kolmas…
7-8/2021

Kuidas eestlane sõdib?

Kuidas eestlane sõdib?

Taasiseseisvunud Eesti Vabariigi eest on sõjalisel operatsioonil osalenud üle kolme tuhande inimese. Väikeriigina on Eestil vähe diplomaatilist ja majandussuhetest tulenevat mõju, mistõttu rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalemine on nii Eesti kui teiste postsovetlike riikide jaoks olnud oluline Läänega taaslõimumise instrument. Seda, et ka väikeriigid võivad maailma suurriikide poliitilisi valikuid vooderdada, nägime…
7-8/2021

Toimetajalt: Sõjad võõrsil ja kodurindel

Toimetajalt: Sõjad võõrsil ja kodurindel

2020. aastal suri sõdade tagajärjel maailmas veidi alla 50 000 inimese. See arv on aasta-aastalt jäänud väiksemaks. 2015. aastal hukkus sõdades 150 000 inimest. Vietnami sõja lõpuaastatel, 1970ndate alguses ja Nõukogude-Afganistani sõja ajal, 1980ndate alguses oli see number stabiilselt üle 200 000. Lisaks oli maailma rahvaarv toona hoopis väiksem. Pelgalt…
7-8/2021

Luuletusi sõjast sõjani

Luuletusi sõjast sõjani

7-8/2021

Vikerkaar 7-8 2021

Vikerkaar 7-8 2021

Luule
AUGUST STRAMM Lahinguväli  Saksa keelest tõlkinud Märt Väljataga
W. B. YEATS  Kui minult paluti sõjaluuletust; Poliitika; Lihavõtted 1916; Ühest poliitvangist; Eva Gore-Boothi ja Con Markiewiczi mälestuseks; Maantee mu ukse all; Kuldnoka pesa mu akna juures; Surm; Lapis lazuli Inglise keelest tõlkinud Märt Väljataga
KRISTJAN HALJAK  Sõjavahendid ilma eesmärgita
MARTIN ALGUS  Hambad; Kondid
TRIIN PAJA  *tüdruk seisab hoovis…; *sookure…
7-8/2021

Vikerkaar