10-11/2007
Sisukord
Avaldatud artiklid
Nr 10-11/2007 sisukord.
LUULE
W.B. Yeats
Metsluiged Coole’is
Inglise keelest tõlkinud Märt Väljataga
Laura Liventhal
Jürgen Rooste
Elle Altmets
Jan Kaus
Mudel
Lause on mudel tõelisusest, nii nagu meie teda kujutleme
JUTTE
Tõnu Õnnepalu
Flandria päevik
Piret Bristol
Viimane lugu
LIBRETO
Urmas Vadi
Georg
Maarja Kangro
Valik aariaid ooperist “Süda”
ARTIKLID
Tõnu Kaalep
Ene-Liis Semper, lavastaja
Mardi Valgemäe
Hoopis teine ooper
Jaan Ross
Georges Bizet’ “Carmen” ja…
W.B. Yeats
Metsluiged Coole’is
Inglise keelest tõlkinud Märt Väljataga
Laura Liventhal
Jürgen Rooste
Elle Altmets
Jan Kaus
Mudel
Lause on mudel tõelisusest, nii nagu meie teda kujutleme
JUTTE
Tõnu Õnnepalu
Flandria päevik
Piret Bristol
Viimane lugu
LIBRETO
Urmas Vadi
Georg
Maarja Kangro
Valik aariaid ooperist “Süda”
ARTIKLID
Tõnu Kaalep
Ene-Liis Semper, lavastaja
Mardi Valgemäe
Hoopis teine ooper
Jaan Ross
Georges Bizet’ “Carmen” ja…
B.B. ja järelpõlved (Bertolt Brecht, “Luulet”; Hans-Magnus Enzensberger, “Tõmba sobimatu maha”)
Ave Mattheus
B.B. ja järelpõlved (Bertolt Brecht, “Luulet”; Hans-Magnus Enzensberger, “Tõmba sobimatu maha”)
B.B. ja järelpõlved (Bertolt Brecht, “Luulet”; Hans-Magnus Enzensberger, “Tõmba sobimatu maha”)
Tühjus ja tühjus tühjuses (Viktor Pelevin, “Õudusekiiver”)
P.I. Filimonov
Tühjus ja tühjus tühjuses (Viktor Pelevin, “Õudusekiiver”)
Tühjus ja tühjus tühjuses (Viktor Pelevin, “Õudusekiiver”)
Tüdruk, kes ei tulnud laua pealt alla (Andra Teede, “Saage üle”)
Vahur Afanasjev
Tüdruk, kes ei tulnud laua pealt alla (Andra Teede, “Saage üle”)
Tüdruk, kes ei tulnud laua pealt alla (Andra Teede, “Saage üle”)
Personaalsus ja “uustehnoloogiline aura” muusikas
Tõnis Kahu
Personaalsus ja “uustehnoloogiline aura” muusikas
Aastal 1936 kirjutas juudi soost Saksa ühiskonnateadlane Walter Benjamin essee “Kunstiteos oma tehnilise reprodutseeritavuse ajastul”. See kirjutis võitles väga konkreetset poliitilist võitlust ja on sellisena ehk mõnevõrra aegunud – vastandlikud osapooled, kommunism ja fašism, on kaotanud mõlemad. (Kuigi, jah, siinses kultuuriruumis on nende vastandus miskipärast…
Personaalsus ja “uustehnoloogiline aura” muusikas
Aastal 1936 kirjutas juudi soost Saksa ühiskonnateadlane Walter Benjamin essee “Kunstiteos oma tehnilise reprodutseeritavuse ajastul”. See kirjutis võitles väga konkreetset poliitilist võitlust ja on sellisena ehk mõnevõrra aegunud – vastandlikud osapooled, kommunism ja fašism, on kaotanud mõlemad. (Kuigi, jah, siinses kultuuriruumis on nende vastandus miskipärast…
Mis on kunst?
Lev Tolstoi
Mis on kunst?
I
Võtke ükskõik milline tänapäeva ajaleht, igaühest leiate teatri- ja muusikarubriigi; peaaegu igas numbris leiate kirjelduse mõnest näitusest või üksikust pildist ja igas numbris antakse teile aru uutest ilmuvatest ilukirjandusliku sisuga raamatutest, luuletustest, jutustustest ja romaanidest.
Üksikasjaliselt ja niipea, kui see aset on leidnud, kirjeldatakse, kuidas mõni näitlejanna või…
Mis on kunst?
I
Võtke ükskõik milline tänapäeva ajaleht, igaühest leiate teatri- ja muusikarubriigi; peaaegu igas numbris leiate kirjelduse mõnest näitusest või üksikust pildist ja igas numbris antakse teile aru uutest ilmuvatest ilukirjandusliku sisuga raamatutest, luuletustest, jutustustest ja romaanidest.
Üksikasjaliselt ja niipea, kui see aset on leidnud, kirjeldatakse, kuidas mõni näitlejanna või…
Elu pärast surma
Maarja Kangro
Elu pärast surma
Visand eesti ooperilibretost
Sloveeni filosoof Mladen Dolar pakub Slavoj Žižekiga kahasse kirjutatud raamatus “Ooperi teine surm” ooperižanrile välja mitu võimalikku surmadaatumit. Maailma viimase ooperi kandidaadiks seab ta näiteks Richard Straussi “Daphne” (1938), mis oleks kenasti sümmeetrilises vastavuses maailma esimese ooperi, Jacopo Peri “Dafnega”. Või siis Alban Bergi “Lulu”…
Elu pärast surma
Visand eesti ooperilibretost
Sloveeni filosoof Mladen Dolar pakub Slavoj Žižekiga kahasse kirjutatud raamatus “Ooperi teine surm” ooperižanrile välja mitu võimalikku surmadaatumit. Maailma viimase ooperi kandidaadiks seab ta näiteks Richard Straussi “Daphne” (1938), mis oleks kenasti sümmeetrilises vastavuses maailma esimese ooperi, Jacopo Peri “Dafnega”. Või siis Alban Bergi “Lulu”…
Georges Bizet’ “Carmen” ja Prosper Mérimée “Carmen”
Jaan Ross
Georges Bizet’ “Carmen” ja Prosper Mérimée “Carmen”
Georges Bizet’ “Carmen” ja Prosper Mérimée “Carmen”
