$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 1
$submenu_direction: horizontal
Toeta
$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

10-11/2021

Proosa: 

PAAVO MATSIN Lenini valss, P. I. FILIMONOV Viies, MATT BARKER Ravim, JÜRI KOLK Namaste. Tehnovisioonid: TÕNIS KAHU muusikautoopiatest, KAAREL TARAND  leiutamisreeglitest, KARL KRUUSAMÄE robotitest, KAUR MARAN fusioonist, AVELIINA HELM puuistutamisest, RALF-MARTIN SOE, ANNE ILU tarkadest linnadest, LAUR KANGER isesõitvatest autodest, TAMBET MUIDE jalgrattast, SIIM TUKSAM postdigitaalsest ökoarhitektuurist, TÕNIS SAARTS demokraatiast ja tehisintellektist, RAIVO RUUSALEPP digikaksikutest, KERLI ONNO, PILLE MUNI tehisintellektist maksuametis, INDREK IBRUS  krüptorahast, TANEL TAMMET tarkvara needusest, TOIVO MAIMETS bioravimitest, RICHARD NAAR, ANDERO UUSBERG mõttejõu võimendajatest, ERKKI KARO, PETRI-JAAN LAHTVEE rohepöördest, LEOPOLD PARTS suurandmetest, ARVI TAVAST inimese ja masina suhtlusest, OLIVER LAAS  tehisintellekti loomingust, STEN-KRISTIAN SALUVEER metakinost, JAAK TOMBERG ulmest, TOMAS JERMALAVIČIUS algoritmide sõjast, ANN VÄLJATAGA autonoomsetest relvadest, UNO VEISMANN planeetidevahelistest lendudest, KRISTJAN PORT olemise mõttest. Arvustused. Kärt Ojavee kunst.

Sisukord

Luule

EMILY DICKINSON XXXI Inglise keelest tõlkinud M. V.

Proosa
PAAVO MATSIN  Lenini valss
P. I. FILIMONOV Viies
MATT BARKER  Ravim
JÜRI KOLK  Namaste

Tehnovisioonid
TÕNIS KAHU Tardunud utoopiad paradiisilinnas, KAAREL TARAND  Kõike uut ainult tuvidele, KARL KRUUSAMÄE  En attendant Robot, KAUR MARAN  Päikese kodustamine janu ei kustuta, AVELIINA HELM  Kas puuistutamine saab olla kliimalahendus? RALF-MARTIN SOE, ANNE ILU  Linnade automatiseeritus, LAUR KANGER  Kellele on tarvis isesõitvat autot? TAMBET MUIDE  Jalgratas – tulevikutehnoloogia minevikust, SIIM TUKSAM   Arvutuslik puitbrutalism – postdigitaalne ökoarhitektuur, TÕNIS SAARTS  Tehisintellekt ja demokraatia: kokkusobimatu, kuid paratamatu abielu, RAIVO RUUSALEPP  Digikaksik – märkamatu vari, KERLI ONNO, PILLE MUNI  Tehisintellekt: sama, mis internet aastal 1987, INDREK IBRUS  Raharikkus, TANEL TAMMET  Tarkvara sööb maailma, TOIVO MAIMETS  Bioloogilised ravimid – kas meditsiini tulevik? RICHARD NAAR, ANDERO UUSBERG  Kuhu mõttehiired lendavad, ERKKI KARO, PETRI-JAAN LAHTVEE  Biorevolutsiooni kolmas tulemine rohepöörde ajastul, LEOPOLD PARTS  Kuidas mõtelda suurandmetest? ARVI TAVAST  Inimlik ja masinlik suhtlus, OLIVER LAAS  Tehisintellekt kui meedium, STEN-KRISTIAN SALUVEER  Filmitööstus metakino künnisel, JAAK TOMBERG  Ulme tulevik ja tulevik ulmes, TOMAS JERMALAVIČIUS Algoritmide sõjad Inglise keelest tõlkinud Triinu Pakk, ANN VÄLJATAGA  Autonoomsed relvasüsteemid, UNO VEISMANN  Astronautika: planeetidevahelised lennud, KRISTJAN PORT  Olemise tähenduse lõputu lõpp

Kunstilugu
OLIVER LAAS  Materialistlik futuroloogia

Vaatenurk
JANEK KRAAVI  Valitud Heinsaar Mehis Heinsaar. Võlurite juures. Jutte ja novelle 1997–2020. Tallinn: Paradiis, 2021. 304 lk. 22.99 €.
SIIM LILL  Sõnumeid Limbost  Peeter Kormašov. Peatusest peatusesse. Tallinn: Kormgraaf, 2021. 208 lk. 18.99 €.
MARI-LIIS MÜÜRSEPP  Ära taltsuta  Kätlin Kaldmaa. Hundi taltsutamine. Tallinn: Hunt Kirjastus, 2021. 158 lk. 19.99 €.
ARO VELMET  Freudi unenägu J. G. Ballard. Koleduste väljapanek. Inglise k-st tlk Jan Kaus. Tallinn: Salv, 2021. 190 lk. 16.99 €
MIHKEL KANGUR  Vahelduseks lootustandev nägemus Christiana Figueres, Tom Rivett-Carnac. Tulevik on meie teha. Jonnaka optimisti teejuht kliimakriisis. Inglise k-st tlk Lauri Liiders. Tallinn: Rahva Raamat, 2021. 238 lk. 19.99 €.
LEMMIT KAPLINSKI  Kuidas seletada kirjandust küberneetilisele karule?  Kadri Isakar, Kalev Kallemets, Kaspar Kööp jt. Tuuma energia. Nüüdisaegse tuumaenergeetika arengusuunad ja väikesed moodulreaktorid. Tallinn: Postimees, 2021. 216 lk. 22.95 €.
PEEP MARDISTE  Teadustekstiks maskeerunud äriplaan Kadri Isakar, Kalev Kallemets, Kaspar Kööp jt. Tuuma energia. Nüüdisaegse tuumaenergeetika arengusuunad ja väikesed moodulreaktorid. Tallinn: Postimees, 2021. 216 lk. 22.95 €.

AVE TAAVET  Joonistused

Avaldatud artiklid

Viies
P. I. Filimonov

Viies

„Pole midagi parata.“ Arst laiutas abitul ja samas kuidagi eleval ilmel käsi. „Mitu korda kontrollisin. Teised variandid on paraku välistatud.“
Miks paraku? Kas see nüüd tähendab midagi halba, midagi paratamatut, midagi sellist, millest mõeldagi oli õudne? Et kõik teised variandid, mis iganes need ka oleks, on paremad? Nagu perearst kunagi oli …
10-11/2021
Bioloogilised ravimid – kas meditsiini tulevik?
Toivo Maimets

Bioloogilised ravimid – kas meditsiini tulevik?

„Soov ravimeid võtta on tõenäoliselt olulisim tunnus, mis eristab inimesi ja loomi.“ Nii on öelnud William Osler (1849–1919), Kanada arst, üks Johns Hopkinsi haigla asutajaid, keda on nimetatud kaasaegse meditsiini isaks. Ravimid saadavad meid sünnist surmani ning üha uute, efektiivsemate ja ohutumate ravimite väljatöötamisele kulub ressursse rohkem kui kunagi varem.
Ajal,…
10-11/2021
Filmitööstus metakino künnisel
Sten-Kristian Saluveer

Filmitööstus metakino künnisel

„Ühe karvutu ahvikarja kohta on meil õnnestunud leiutada nii mõnigi kaunis uskumatu asi.“Ernst Kline, „Ready Player One“
2021. aasta jääb igavesti kino ajalukku. Kuidas toda murrangulist aastat tulevikus käsitletakse – kas lõpu, alguse, radikaalse kannapöörde või hoopiski taas- või ümbersünnina –, jäägu tulevaste põlvede otsustada. Filmimaailm on olnud juba poolteist aastakümmet…
10-11/2021
Kuidas seletada kirjandust küberneetilisele karule?
Lemmit Kaplinski

Kuidas seletada kirjandust küberneetilisele karule?

Kadri Isakar, Kalev Kallemets, Kaspar Kööp jt. Tuuma energia. Nüüdisaegse tuumaenergeetika arengusuunad ja väikesed moodulreaktorid. Tallinn: Postimees, 2021. 216 lk. 22.95 € .
Elektrihind tõuseb rekordkõrgusse, et kukkuda järgmisel hetkel nii madalale, et tarbimise eest makstakse peale. Sellist turbulentsi põhjustab vajadus sõlmida rahu planeediga Maa ja liikuda kõigil elualadel keskkonnasäästlikumate lahenduste…
10-11/2021
Teadustekstiks maskeerunud äriplaan
Cosmo Oili rafineerimistehas Jaapanis, mis sai 2011 maavärina ja tsunaami tagajärjel kannatada. Internetis levib see foto Fukushima tuumajaama avarii eksitava illustratsioonina.
Peep Mardiste

Teadustekstiks maskeerunud äriplaan

Kadri Isakar, Kalev Kallemets, Kaspar Kööp jt. Tuuma energia. Nüüdisaegse tuumaenergeetika arengusuunad ja väikesed moodulreaktorid. Tallinn: Postimees, 2021. 216 lk. 22.95 €.
„Tuuma energia“ on huvitav lektüür, millele ei oskagi Eestis võrreldavat vastet leida. Ühe firmaga (Fermi Energia) väga otseselt seotud inimesed on sõltumatute ekspertidena esinedes publitseerinud justkui neutraalse ülevaate, mille…
10-11/2021
Lenini valss
Paavo Matsin

Lenini valss

Oh vabadus, vooljuška!
Vana taskuvaras Konstantin Opiatovitš astus Tampere vanglapääslast hoolikalt puhastatud põhjamaisele trotuaarile ning päikse ere valgus lõi talle kasteedina näkku. Ta oli vaba, vaba nagu Batumis valmistatud ebamugav tumba, millel keegi istuda ei taha, või nagu äsja Argentiinast Euroopasse toodud tango, mida veel keegi tantsida ei oska. See seletamatult…
10-11/2021
Ulme tulevik ja tulevik ulmes
Jaak Tomberg

Ulme tulevik ja tulevik ulmes

Kui küsitakse kirjanduse tuleviku kohta, siis tavatsen ikka vastata Henri Bergsoni sõnadega: „Kui ma teaksin, milline võiks olla tuleviku suurteos, peaksin selle ise kirjutama.“ Nõnda kõneledes pidas Bergson silmas mõistagi asjade üldist ennustamatust – seda, et asi saab olema võimalik olnud üksnes pärast seda, kui ta on tegelikuks saanud. Spekuleerida…
10-11/2021
Digikaksik – märkamatu vari
Raivo Ruusalepp

Digikaksik – märkamatu vari

Noortefilmis „Elektrooniku seiklused“ (1979) tunneb peategelane, kuuenda klassi õpilane Sergei Sõroješkin enda sõnul „tõelist vabadust“, kui tema robotist teisik Elektroonik asendab teda koolis, trennis ja ühiskondlikult kasulikel töödel. Peagi aga muutub lugu filmis murelikuks, kui Sergei silmarõõm hakkab tema asemel eelistama elektroonilist teisikut ning selgub, et vargajõuk jahib Elektroonikut, et…
10-11/2021
Freudi unenägu
Aro Velmet

Freudi unenägu

J. G. Ballard. Koleduste väljapanek. Inglise k-st tlk Jan Kaus. Tallinn: Salv, 2021. 190 lk. 16.99 €.
Kohtusin hiljuti sõbraga, kes oli äsja kolinud mu kodulinna Los Angelesse. „See linn pole üldse see, mida ma ootasin,“ ütles ta umbes esimese asjana. „Mõtled, et sind ootavad palmid, vabaõhurestoranid, rahulik elu – ja…
10-11/2021
Päikese kodustamine janu ei kustuta
Kaur Maran

Päikese kodustamine janu ei kustuta

Tänapäevase tuumaenergia kauni, puhta, aga paraku suuresti müütilise sugulase fusioonenergia tulekust on räägitud aastakümneid. Kui uskuda viimase aja teateid, võib pea otsatu puhas energia olla lähemal kui kunagi varem. Muidugi on nii alati väidetud – praeguseks habemega tähelepaneku kohaselt oli fusioonenergia juba 20 aastat tagasi 15 aasta kaugusel.
Nüüd lubavad entusiastlikumad…
10-11/2021
Jalgratas – tulevikutehnoloogia minevikust
Downtown Montreal bicycle courier delivering letters and parcels during a snow storm.
Tambet Muide

Jalgratas – tulevikutehnoloogia minevikust

Kui mõni õnnelik inimene peaks täna enda valdusesse saama toimiva jalgratta, mis on valmistatud 1900. aasta paiku, oleks see talle ilmselt küllaltki tuttav sõiduk. Jalgratas nagu jalgratas ikka – kaks ühesuurust ratast õhkkummide, rombikujulise raami, juhtraua, sadula ning pedaalidega, mis kettülekande abil tagaratast ringi käima panevad. Väike oht on, et…
10-11/2021
Autonoomsed relvasüsteemid – tulevikutehnoloogia, millest on raske unistada
Ann Väljataga

Autonoomsed relvasüsteemid – tulevikutehnoloogia, millest on raske unistada

Relvad nagu ka kõikvõimalikud ennast valitseda ja suunata suutvad tehnoloogiad tõmbavad ligi megalomaane – seega liigub autonoomsete relvade ümber palju väga suuri ideid singulaarsusest, tapjarobotitest, maailmavallutusest, aga ka eetilisemast ning valutumast sõjast. Esimesena tuleb meelde kampaania „Peatage tapjarobotid“, millele on oma autoriteeti ja sära laenanud sellised teadus- ja tehnoloogiakuulsused nagu…
10-11/2021
Algoritmide sõjad
Tomas Jermalavičius

Algoritmide sõjad

Tehnoloogilised edusammud on võimas jõud, mis suunab inimkonna ajalugu. Majandusest ja poliitikast kultuuri ja jõudeajani on tehnoloogia imbunud kõigisse valdkondadesse ning teda kujundavad omakorda laiemad sotsiaalsed, poliitilised ja majanduslikud kontekstid. Siiski on vaid vähesed muud elualad tehnoloogilise progressiga nii tihedalt põimunud kui sõda ja sõdimine. Tehnoloogia pakub järjest arenevaid sõjariistu,…
10-11/2021
Raharikkus
Indrek Ibrus

Raharikkus

Üks tont käib ringi mööda ilma. Mul on selle kohta mõni pilt.
Pilt 1
Juulis avastati Ukrainas, Vinnõtsja linnas 3800 Sony Playstation 4 midagi arvutamas. Alguses arvati, et tegu oli bitcoin’i kaevandusega. Kuid võta näpust, masinad mängisid hoopis automatiseeritult EA FIFA online-versiooni, selleks et mängusisest raha teenida ja sellega kaubelda. Möödunud aastal…
10-11/2021
Tarkvara sööb maailma
Tanel Tammet

Tarkvara sööb maailma

2011. aastal kirjutas tuntud tehnoloog ja investor Marc Andreessen Wall Street Journalis artikli pealkirjaga „Why Software Is Eating the World“. Tarkvara-ringkondades levis ja püsib usk, et tarkvara – programmid ja IT laiemalt – hakkab üha rohkem domineerima n-ö vana majanduse üle. Ettevõtte – ja ehk samuti riigivalitsemise – edu sõltub…
10-11/2021
Arvutuslik puitbrutalism – postdigitaalne ökoarhitektuur
Siim Tuksam

Arvutuslik puitbrutalism – postdigitaalne ökoarhitektuur

Tulevikutehnoloogiatest rääkides tuleb silmas pidada paari põhimõtet. Esiteks kiputakse tehnoloogia lühiajalist mõju alati ülehindama ja pikaajalist alahindama.[1] Teiseks on tehnoloogia kasutuselevõtu kiirusel Gaussi kõverat meenutav seos selle arenguga.[2] See tähendab, et kiire kasvu faasis on väga palju just lühiajalise mõju ülehindamist ning kui uut tehnoloogiat piisavalt tundma õpitakse, järgneb kainestumise…
10-11/2021
Tehisintellekt ja demokraatia: kokkusobimatu, kuid paratamatu abielu
Tõnis Saarts

Tehisintellekt ja demokraatia: kokkusobimatu, kuid paratamatu abielu

Tehisintellektist (Artificial Intelligence – AI, siin edaspidi TI) on saamas nn neljanda tööstusrevolutsiooni võtmetehnoloogia. Kolmas tööstusrevolutsioon, mille tulemuseks oli infotehnoloogiline pööre ning tänase digiühiskonna teke, põhines aluseeldusel, et inimesed disainivad ning kontrollivad masinaid ning tehnoloogiaid, mis nende elu mõjutavad. Neljandas tööstusrevolutsioonis on masinad aga ise kasvavalt õppimisvõimelised, tehes suurandmete ja…
10-11/2021
En attendant Robot
Karl Kruusamäe

En attendant Robot

ESTRAGON: Ta oleks pidanud juba siin olema.VLADIMIR: Ta ei lubanud ju päris kindlasti.ESTRAGON: Ja kui ta ei tule?VLADIMIR: Siis tuleme homme jälle.ESTRAGON: Ja ülehomme.VLADIMIR: Võimalik.ESTRAGON: Ja nii edasi.VLADIMIR: Tähendab…ESTRAGON: Kuni ta kord tuleb.(Samuel Beckett, „Godot’d oodates“, tlk Aino Pärsimägi)
Õhk on ootusärevusest erakordselt paks. Ootavad ettevõtjad, et suurendada tootlikkust ja leida…
10-11/2021
Inimlik ja masinlik suhtlus
Arvi Tavast

Inimlik ja masinlik suhtlus

Masinõppesüsteemide areng üldise tehisintellekti (AGI) poole on üks viimase aja põnevamaid arutelukohti. Lisaks sellele, et vaieldakse tehnoloogia, eetika ja juura praktiliste küsimuste üle, puudub üksmeel ka suuremates küsimustes, alates juba AGI eesmärgist. Selle pooldajate üks suuremaid ootusi ja vastaste hirme on masinate jõudmine inimese tasemele. Samas pole üldse kindel, kas…
10-11/2021
Kellele on tarvis isesõitvat autot?
Laur Kanger

Kellele on tarvis isesõitvat autot?

Jälgides, kuidas meedia kajastab isesõitva auto arengut, tundub, nagu oleks unistus tõelisest iseliikurist kohe täitumas. Selle tulekust võidaksid justkui kõik: tootmises ristub autotööstuse väärikas traditsioon Ränioru digivõlurite energiaga, elekter ja vesinik lisavad kestlikkuse sära, kasutaja lösutab mugavalt stiilse tehnoloogiaime istmel ning taustalt kostab rõõmsat ruigamist McKinsey konsultatsioonifirmalt, kes on äsja…
10-11/2021
Tehisintellekt: sama, mis internet aastal 1987
Kerli Onno,
Pille Muni

Tehisintellekt: sama, mis internet aastal 1987

AI is like what the internet was in… 1987, but beyond. So imagine what people thought the internet would be in 1987 to what it actually is today.(Will.I.AM, räppar, produtsent ja filantroop)
See tsitaat ilmestab laialt levinud arusaama, kui keeruline on ette kujutada tehisintellekti (AI) rolli meie elus mõnekümne aasta pärast.…
10-11/2021
Biorevolutsiooni kolmas tulemine rohepöörde ajastul
Erkki Karo,
Petri-Jaan Lahtvee

Biorevolutsiooni kolmas tulemine rohepöörde ajastul

McKinsey Global Institute avaldas 2020. aasta suvel uuringu „Biorevolutsioon: innovatsioonid, mis muudavad meie majandust, ühiskonda ja elu“.[1] Oma analüüsis kaardistasid nad rohkem kui 400 teaduslikku läbimurret ja töös olevat innovatsiooni pea kõigis eluvaldkondades (toidust energeetikani), mis võiksid järgmise 20 aasta jooksul turule jõuda. Uuringus leiti, et põhimõtteliselt oleks võimalik 60%…
10-11/2021
Vikerkaar