3/2018
Sisukord
EDASI KIIRENDUSKURSIL! Velimir Hlebnikov kõiksuse seostest. Alex Williamsi ja Nick Srniceki aktseleratsionismi manifest. Tõnis Kahu kiirenduse mõnust ja valust popkultuuris. Kaisa Maria Ling: Sex, Drugs and Blues. Karl Lembit Laane demokraatia ja parempoolsuse vastuolust; Leif Kalev ja Gerly Tammiste uusliberaalse valitsemise ammendumisest. Nikolai Karajevi novell Rosenbergist. Armin Kõomäe novell ärimees-kirjanikust, Indrek Hirve, Triin Paja, Talvike Mändla luulet. Paco Ulmani nihestatud loomulikkus. Arvustused Kelly Turgi, Joanna Ellmanni, Andres Ottensoni ja Timothy Snyderi raamatutest. Ave Taaveti kirjanduslikke pildikesi.
Avaldatud artiklid
Kuidas ületada uusliberalism valitsemises?
Uus- ehk neoliberalism on läänemaailmas olnud viimastel aastakümnetel üks riigivalitsemise suurimaid mõjutajaid. Tegu on püüdega juurutada uusklassikalise majandusteooria doktriine kõikides eluvaldkondades. Eestiski on sellest üha sagedamini juttu tehtud, näiteks seoses hariduse, majanduse ja Euroopa Liidu regulatsioonidega. Samas on puudunud valdkonnaülene riigiteaduslik käsitlus, ehkki uusliberalism on eeskätt just valitsemisideoloogia. Püüame midagi…
Uus lyli unistuste selgroos
Igale lugemisele eelneb raamatuga kohtumise lugu. Veetes vaikseid tunde ahju ääres ajan vahel hobi korras taga oma esimeste eluaastate meeleolusid, nii nagu need peegeldusid fotodel, kujunduses, kunstis, riietes, muusikas ja kirjasõnas. Sirvisin vanade Nooruste järjekordset patakat ning jäin seitsmekymne neljanda aasta jaanuarinumbri keskel peatuma yhe jutu juurde, mis yllatas ja…
Rosenbergi ksetra
„Budist ei anna oma tegudest kellelegi aru, kuid tema teod mõistavad ise tema üle kohut ning valmistavad talle ette seda kohta, kuhu ta asub pärast surma.“
Isaac Jacob Schmidt„Ja isegi meie praegused surmaväljad löövad kord jälle õide.“
Alfred Rosenberg
1
Unustamatu 1919. aasta november juhtus Revalis olema kärekülm, just nagu budistliku põrgu viies ring,…
Isaac Jacob Schmidt„Ja isegi meie praegused surmaväljad löövad kord jälle õide.“
Alfred Rosenberg
1
Unustamatu 1919. aasta november juhtus Revalis olema kärekülm, just nagu budistliku põrgu viies ring,…
Demokraatia ja parempoolsus – harmoonia või konflikt? Aristotelese jälgedes
Tänapäeva poliitilistes debattides tõusevad pea alati esile kaks poolust, mis on meie mõttemaailma sügavalt juurdunud: vasak- ja parempoolsus. Harva kostab aga kummastki leerist avalikult demokraatiavastaseid seisukohti, või kui, siis vaid nende äärmusotstest. Seetõttu näib küsimus, kas parempoolsus on demokraatiaga vastuolus, mõttetu: „Ei ole! Demokraatia säilimiseks peab lihtsalt mõõdukas tsenter koonduma…
Kiiremini! Kiiremini! Kiiremini!
Kui kümne aasta eest sai alguse pikk majanduskriis, tekkis tunne, et see puhub kapitalismikriitilistele vasakliikumistele tuule tiibadesse. Osalt on nõnda ka läinud, kuid erilist mõju valitsuste sammudele pole neil seni veel olnud. New Yorgist alanud Occupy-liikumine aitas küll teadvustada majanduslikku ebavõrdsust, kuid vältis teadlikult üksikasjalikumaid poliitprogramme, keskendudes osalusdemokraatia meetodite lihvimisele…
Kiirenda! Aktseleratsionistliku poliitika manifest
01. SISSEJUHATUS: Konjunktuurist
21. sajandi teise kümnendi alguses seisab maailmatsivilisatsioon uut liiki kataklüsmi ees. Ees ootavad apokalüpsised muudavad naeruväärseks need poliitikanormid ja organisatoorsed struktuurid, mis kujunesid välja rahvusriikide sünniga, kapitalismi tõusuga ja 20. sajandi pretsedenditute sõdadega.
Kõige olulisem on planetaarse kliimasüsteemi kokkuvarisemine. See hakkab ohustama ülemaailmse inimpopulatsiooni edasist eksistentsi. Kuigi see on…
21. sajandi teise kümnendi alguses seisab maailmatsivilisatsioon uut liiki kataklüsmi ees. Ees ootavad apokalüpsised muudavad naeruväärseks need poliitikanormid ja organisatoorsed struktuurid, mis kujunesid välja rahvusriikide sünniga, kapitalismi tõusuga ja 20. sajandi pretsedenditute sõdadega.
Kõige olulisem on planetaarse kliimasüsteemi kokkuvarisemine. See hakkab ohustama ülemaailmse inimpopulatsiooni edasist eksistentsi. Kuigi see on…
Midagi uut? Timothy Snyder ja holokaust
Ameerika ajaloolane Timothy Snyder sai nii Eestis kui ka mujal maailmas tuntuks raamatuga „Veremaad“, kus ta kujutab sünteesituna Hitleri ja Stalini terrorit Baltikumis, Poolas, Ukrainas ja Valgevenes. Nüüd pakub ta midagi, mis sarnaneb reisiga holokausti ja selle tagajärgede juurde selle eri etappidel. Tulemus mõjub pigem pika esseena ja mitte teadusliku…
Sex, drugs and blues
Enne seda, kui rokenroll haaras 20. sajandi keskpaigas endale ülima vastuhakumuusika positsiooni ning kõik eelnenu põrmu heitis, leidus Põhja-Ameerikas hulk hübriidseid ja ootamatult vahetuid-vallatuid muusikažanre, millest võisid leida tuge nii teisitimõtlejad kui rõhutud. Siin heidan põgusa pilgu mõnesse žanri, mis kuuluvad bluusi katusmõiste alla, ning üritan veidi õõnestada kivinenud väärarusaama,…
Reetur
Ma pean rääkima, miks minust sai kirjanik. Või kirjutaja, ütleme siiski kirjutaja. Sest kirjanik, see kõlab minu jaoks liiga, kuidas nüüd öeldagi… uhkelt? Ei, seda mitte, seda on liiga vähe, see on liiga leebe ja sisaldab varjatud tunnustust. Ma põlgan kirjanikke, täiesti siiralt, südamest, kogu seda lihavat tähtsust, mis neid…
