12/2017
Sisukord
Hugh MacDiarmid
“Näe, lapsuke on sündinud!” Andrei Ivanov kolmest Kazuo Ishiguro raamatust. Janek Kraavi obstsöönsuse poeetika. Kertu Mopppel “Peenised” . Ervin Õunapuu “Mitte ainult leivast”. Keiu Virro eesti uuemast naiskrimist. Armin Kõomäge intervjueerib Maia Tammjärv. Janar Ala lood lihtsatest asjadest. Mart Kanguri, Kris Moori ja Aleksandra Tšoba värsse. Johannes Saar “Orjandusliku Eesti tõus. Ede Raadiku juhtum”. Ave Taaveti kirjanduselulisi pilte. Arvustuse all Nikolai Baturin (Paavo Matsin), Madli Lippur (Ave Taavet), Freddy (Mart Niineste), Tiit Pruuli (Terje Toomistu), Lawrence Lessig (Allan Aksiim), Alain Badiou (Helen Pruul). Aastasisu
Avaldatud artiklid
Lawrence Lessig – vaba kultuuri eestvõitleja
Vaba kultuur on rünnaku all. Loometegevus, mille viljad varem olid ühiskonna ühisosa, kuulub üha sagedamini korporatsioonidele. Need organisatsioonid on moonutanud autorikaitse algset eesmärki – autori teoste kaitse suvalise kopeerimise ja rahaks tegemise vastu – ning see on muundunud süsteemiks, mis edendab kultuuriteoseid vahendavate ja neist derivaate loovate korporatsioonide huvisid nii…
Kirglikud katsed vabaneda iseendast
„Kõige hullem on see, et tunnen, kuidas ma muutun iga aastaga üha enam enesega rahuloleva austerlase sarnaseks. – Aga ma tahaksin olla nagu Austria drag queen Conchita Wurst – mässav habemega naine!“ (lk 34–35).
On teatud liik inimesi, kes ei saa olla paigal. Neil on pidevalt vaja kuskile sõita ja tavaliselt…
On teatud liik inimesi, kes ei saa olla paigal. Neil on pidevalt vaja kuskile sõita ja tavaliselt…
Peenised
Anton jättis naise veiniuimasena diivanile ja läks vannituppa.
Ta seisatas koridoris ja hingas sügavalt sisse, pühkis oma higiseid pihke vastu püksisääri ja mõtles naisele. Õhk oli ootusest tihke. Ta kujutas ette, kuidas naine närviliselt oma pokaali tühjaks joob ja üritab mõelda muule kui sellele, mis kohe aset leiab. Õues valitses apokalüpsis.…
Ta seisatas koridoris ja hingas sügavalt sisse, pühkis oma higiseid pihke vastu püksisääri ja mõtles naisele. Õhk oli ootusest tihke. Ta kujutas ette, kuidas naine närviliselt oma pokaali tühjaks joob ja üritab mõelda muule kui sellele, mis kohe aset leiab. Õues valitses apokalüpsis.…
Gaasipliidi kõige väiksemal tulel: Intervjuu Maia Tammjärvele
Me leppisime intervjuu kokku rohkem kui kuu aega tagasi ja see ajaaken, mis sulle kokkusaamiseks sobis, oli hästi väike. Mida sa teed, et sa nii hõivatud oled?
Siin midagi müstilist tegelikult ei ole. Sa vist ise ei tahtnud ka kohe, ütlesid, et on aega vähemalt oktoober ja siis oktoobri kaks viimast…
Siin midagi müstilist tegelikult ei ole. Sa vist ise ei tahtnud ka kohe, ütlesid, et on aega vähemalt oktoober ja siis oktoobri kaks viimast…
Argiromantika väikese hälbega
„Võluv“ on esimene sõna, mis Madli Lippuri „June ǀ Julienile“ tagasi mõeldes pähe kargab. Nähtamatu köidik tegelaste ja publiku vahel on loodud erakordse detailitunnetusega, mis on ühtaegu hubane ja nostalgiline. Lõputud liitrid kakaod mummulistest tassidest, päikeselaigud seintel ja voodis, lillelised kleidid ja lepatriinudega hambaharjad – kõik need viivad mõtted pigem…
Väikelinna-noir, selgeltnägijad ja niiskete ninadega penid. Eesti uuemast naiskrimist
Viimasel ajal olen veetnud üksjagu tunde eesti krimikirjanduse imedemaal. Eesmärk oli lugeda läbi 2016. ja 2017. aastal ilmunud eesti naisautorite põnevusromaanid ja püüda aru saada, kuidas meil selle žanriga õigupoolest on. Etteruttavalt: väga kirju on. Kui Indrek Hargla välja arvata, näibki see kirjandusvaldkond peamiselt naiste poolt monopoliseeritud olevat. Naisautor pole…
Peremees ja kana jt jutte
Peremees ja kana
Elas kord üks kana, ja elas ta Nõmmel. Nõmmel oli hea elada, sest Nõmme oli aedlinn. Kana oli oma elu jooksul jõudnud näha igasuguseid asju: vaesust, hävingut, psüühilisi kokkukukkumisi ja muud apokalüptilist, linnu kasvamas ja linnu kahanemas, impeeriume tõusmas ja impeeriume suremas, kasvavat kuud ja kahanevat kuud, ükskord…
Elas kord üks kana, ja elas ta Nõmmel. Nõmmel oli hea elada, sest Nõmme oli aedlinn. Kana oli oma elu jooksul jõudnud näha igasuguseid asju: vaesust, hävingut, psüühilisi kokkukukkumisi ja muud apokalüptilist, linnu kasvamas ja linnu kahanemas, impeeriume tõusmas ja impeeriume suremas, kasvavat kuud ja kahanevat kuud, ükskord…
Kolmest Kazuo Ishiguro raamatust
Ma olen lugenud kolme Ishiguro raamatut: „The Remains of the Day“ (1989, e. k „Päeva riismed“), „An Artist of the Floating World“ (1986, e. k „Hõljuva maailma kunstnik“) ja „When We Were Orphans“ (2000) – reastatud lugemise järjekorras.
„Päeva riismeid“ hakkasin ma lugema 1994. aastal Tallinnas Rahvusraamatukogus (romaan oli ilmunud ühes…
„Päeva riismeid“ hakkasin ma lugema 1994. aastal Tallinnas Rahvusraamatukogus (romaan oli ilmunud ühes…
Toimetajalt: Jälle need raamatud!
2017. aasta Nobeli kirjandusauhinna sai Kazuo Ishiguro. Andrei Ivanov meenutab kolme Ishiguro raamatut ja olukordi, kus ta neid luges: neid ei saa üksteisest lahutada.
Maia Tammjärv intervjueerib Armin Kõomäge: kirjanik plaanib keerata oma uues raamatus uue lehekülje.
Janek Kraavi jätkab käsitlust seksi kujutamisest ja obstsöönsusest: de Sade’ist, “Hallidest varjunditest”, sekka Kenderist, Kivisildnikust…
Maia Tammjärv intervjueerib Armin Kõomäge: kirjanik plaanib keerata oma uues raamatus uue lehekülje.
Janek Kraavi jätkab käsitlust seksi kujutamisest ja obstsöönsusest: de Sade’ist, “Hallidest varjunditest”, sekka Kenderist, Kivisildnikust…
