10-11/2017

Sisukord

Luule

BORISS PASTERNAK Hamlet Vene keelest tõlkinud Märt Väljataga
KÄDI KALLAU Sirbis; Üleaedne; Eha; Trollibussid
CAROLINA PIHELGAS Meie unest, meie näljast
ENDRE ADY Ma logistan vankriga öös; Ainult näha sind; Vuhiseb mööda üks auto; Hoian kinni su silmadest; Naer ja nutt; Kraaklev madjar; Kuni mind ei näe Ungari keelest tõlkinud Tiiu Kokla
MEHIS HEINSAAR Abuulia; Luuletaja keskeas; Draakon;
SIIM PAUKLIN *Klaasseinad on meie toal…; *Koerakett lohiseb…; *Meeleheide on vaid…; *Poeet muutub…
LEONORA PALU *täna oli väga rõve ilm…; *EESTI MÄRK ON KÕRSIKUD…; „Outcasti“ seriaal; *LUULETUSED…;

Proosa

URMAS VADI Elu mõttetusest
MART KIVASTIK Jaama 12
KAI KASK Kakskümmend neli minutit isiklikku elu

Artiklid

TÕNU ÕNNEPALU Euroopa: väljavaade
HENT KALMO Euroopa alkeemia
LUUK VAN MIDDELAAR Euroopa uus poliitika Hollandikeelsest käsikirjast tõlkinud Mati Sirkel
BRIGID LAFFAN Euroopa Liit: lõhenenud poliitkeha, lõhestav poliitika Ingliskeelsest käsikirjast tõlkinud M. V.
STEFAN LEHNE, TOMÁŠ VALÁŠEK Euroopa Liit pole ohutsoonist väljas Inglise keelest tõlkinud Märt Väljataga
ANNE DEIGHTON Brexiti-Suurbritannia ja meie naabrid EL-is: hea uus ilm? Ingliskeelsest käsikirjast tõlkinud Triinu Pakk
CHRIS BICKERTON Brexiti jäämägi Ingliskeelsest käsikirjast tõlkinud Triinu Pakk
EIKI BERG Euroopa kaitse katsepolügoonil
VILJAR VEEBEL PESCO kui Eesti eesistumise leidlaps
REIN MÜLLERSON Uued väljakutsed vanale ideele (kõikide) inimõiguste universaalsusest Inglise keelest tõlkinud Märt Väljataga
SAMUEL MOYN Inimõigused heaoluriigi ja neoliberaalse üleilmastumise vahel Ingliskeelsest käsikirjast A. V.
ARO VELMET Kas kahekümnes sajand oli viga?

Intervjuu

MICHAEL IGNATIEFF Miks inimõigused enam ei veena? Intervjuu Aro Velmetile

Kunstilugu

MAARIN MÜRK Reisikirjad meilt ja mujalt

Vaatenurk

AARE PILV Ervin Õunapuu apofaatiline humanism Ervin Õunapuu. Eesti gootika XX: Jutte ja lugusid aastatest 1997–2017. Tallinn: Varrak, 2017. 392 lk. 21.39 .
HANNA LINDA KORP Nüüdsest samm tagasi ja liikuda selle kohal 169 Oliver Berg. Venna arm. Tallinn: Tänapäev, 2017. 431 lk. 23.50 .
ALVAR LOOG Reaalsusel on kitši maik juures Kristjan Haljak. Conceptio immaculata. Uuemate luuletuste kogu, mis kõrgestiaustatud Kristjan Haljak 2016. Issanda aastal kõigi muusade armastuse läbi on kirja pannud ning nüüd meie armuliku lugeja lauale on jõudnud. Tallinn: Vihmakass ja Kakerdaja, 2017. 62 lk. 18.00 .
SVETA GRIGORJEVA Kuu. Veranda. Hunt Kristiina Ehin. Kohtumised. Luulet 2012–2016. Tartu: Kristiina Ehin, 2017. 160 lk. 18.79 .
ANDRA TEEDE Elo Viidingu paha tuju feminism Elo Viiding. Teadvuselooja. Tallinn: Tuum, 2016. 59 lk. 11.89 .178
IGOR KOTJUH Indrek Koffi töö ja mängud Indrek Koff. Poeem; Saja rahva lood. Tallinn: Härra Tee & proua Kohvi, 2016. 56+54 lk. 11.29+11.29 .
MAIA TAMMJÄRV Meielliku kalambuuri eripärast, AD 2017 Kaupo Meiel. Lühistu koosolek. Tallinn: Post Factum, 2017. 158 lk. 11.65 .
PILLE-RIIN LARM Väärkoheldud Kerberos Siim Pauklin. Ahela ots ehk jooksus inimene. Luige: Verb, 2017. 104 lk. 17.39 .
SILVIA URGAS Destilleerimise võimatusest vihmavee näitel Aare Pilv. Kui vihm saab läbi. Mälestusi ühest ajastust (2007–2015). Tallinn: Tuum, 2017. 130 lk. 12.89 .

AVE TAAVET Joonistusi

Avaldatud artiklid

Miks inimõigused enam ei veena?

Miks inimõigused enam ei veena?

Inimõiguste päeva puhul Aro Velmeti intervjuu Michael Ignatieffiga üldkehtivatest õigustest, Ameerika hegemooniast, tavalistest voorustest ja Kesk-Euroopa Ülikoolist.
10-11/2017

Kuu. Veranda. Hunt

Kuu. Veranda. Hunt

Esimene luulekogu, mida ma Kristiina Ehinilt lugesin, oli „Luigeluulinn“ (2004). Mäletan, et see meeldis mulle, kes ma tol hetkel umbes 17-aastane olin – tekstide kergelt ühiskonnakriitiline stiil ja naiskogemuse mõtestamine imponeerisid noorele kasvavale tüdrukule. Mitmed luuletused sellest kogust käivad siiani muga kaasas, mis sest, et mõnigi neist mõjub praegusel ülelugemisel…
10-11/2017

Euroopa alkeemia

Euroopa alkeemia

Euroopa lõimijate kreedoks on saanud Schumani deklaratsiooni sõnad: „Euroopat ei looda üleöö ega ühe hooga. Euroopa sünnib konkreetsete tegude kaudu, mis kõigepealt loovad reaalse ühtekuuluvuse.“ Mida taheti nende sõnadega 1950. aastal öelda? Rõhuasetus „reaalsele ühtekuuluvusele“ tähendas lahtiütlemist sõdadevahelisel ajal valitsenud usust, et poliitilise ühtsuse saab esile manada pelgalt sõnade ja…
10-11/2017

Abuulia jt luuletusi

Abuulia jt luuletusi

10-11/2017

Kas kahekümnes sajand oli viga?

Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda. Hitleri rassipoliitika oli õõnestanud eurooplaste eneseimetlust ja muutis kolonialismi õigustamise keeruliseks. Suure majandussurutise õppetunnid…
10-11/2017

Uued väljakutsed vanale ideele (kõikide) inimõiguste universaalsusest

Uued väljakutsed vanale ideele (kõikide) inimõiguste universaalsusest

Selleks et mõista, kui suured ja millise loomuga on uued väljakutsed inimõiguste universaalsuse ideele, on minu arust kõigepealt tarvis selgeks teha kaks asja. Esiteks tuleks anda lühike metodoloogiline sissejuhatus või kommentaar ühelt poolt nende ideede ja teooriate suhtelisele kaalule ning teisalt reaalse maailma minevikule ja tulevikule. Seejärel, kui suuresõnaliselt rääkida,…
10-11/2017

Inimõigused heaoluriigi ja neoliberaalse üleilmastumise vahel

Inimõigused heaoluriigi ja neoliberaalse üleilmastumise vahel

Kujutagem ette, et kõik maailma varandus kuulub ühele mehele. Nimetagem seda meest Kroisoseks, vanast pärimusest tuttava kuninga järgi, keda Herodotos iseloomustas kui „nii uskumatult rikast“, et ta „pidas ennast kõige õnnelikumaks surelikuks“. Oma ligimestest mõõtmatult kõrgemal asuv moodne Kroisos on ühtlasi ka suuremeelne kuningas. Ta ei taha, et tema rahvas…
10-11/2017

Elu mõttetusest

Elu mõttetusest

Linna kõige vanem inimene võtab oma kodus vastu külalisi, lapsed on laua katnud, on kohvi, küpsiseid, vaasis on lilled. Hommikul käis koguduse õpetaja, siis astus linnapea isiklikult läbi, nüüd teeb kohalik ajalehereporter intervjuud ja ütleb alustuseks tunnustavalt, et te olete ikka väga pika elu ära elanud! Järgneb paus, tekib juba…
10-11/2017

Euroopa: väljavaade

Euroopa: väljavaade

Euroopal pole kuju, vormi ega sisu. On ainult suund. See on väärt mõte, mille ma leidsin valmiskujul – ja leidsin kohe, et ahaa! – Rémi Brague’i raamatust „Euroopa, Rooma tee“.[1] Raamat (essee, nagu autor ise seda nimetab) on kirjutatud aastal 1992 ja kannab endas kahtlemata oma ajajärgu alles rikkumata optimismi.…
10-11/2017

Toimetajalt: Halvim möödas? Parim möödas?

Toimetajalt: Halvim möödas? Parim möödas?

Seekordsel kaksiknumbril on ka tulipunkte kaks: Euroopa Liit ja inimõigused. Praegu tundub, justkui EL-i halvimad ajad oleksid möödas, aga see tunne võib petta. Meditsiinis on kriis punkt, millele järgneb kiire lagunemine (surm) või aeglane kosumine – või hoopis uus kriis. Ükski EL-i lähimineviku kriisidest – rahakriis, rändekriis ega Brexit –…
10-11/2017

Vikerkaar