7-8/2017
Sisukord
Aega pole, parandage meelt! Maailmalõpu eri. Immanuel Kant:
kõikide asjade kolm lõppu – loomulik, üleloomulik, loomuvastane. Marina Warner: Ilmutusraamatu inglid ja masinad. Urmas Nõmmik Jesaja apokalüpsisest. Hasso Krull: kliima soojeneb, tarvis ärgata. Ott Puumeister kehapoliitikast ja Eesti ellujäämisest. Joanna Nurmis piltilusast maailmalõpust. Jaak Tomberg kliimakriisi kirjanduslikust vormist. Tõnu Karjatse: lõpujärgne maailm kinos. Jaan Tallinn tehisintellekti eksistentsiaalsest ohust. Eshatoloogilisi nägemusi anglosaksidelt, põlisameeriklastelt, islamist. Kirke Kangro apokalüpsis. Hasso Krulli, Maarja Kangro, Joanna Ellmanni ja Triin Soometsa luulet. Ene Mihkelsoni ja Donald Tombergi tekstid. Mikko Lagerspetzi, Rauno Alliksaare, Meelis Oidsalu ja Jüri Kolgi arvustusi.
Avaldatud artiklid
Kõikide asjade lõpp
Eriti just hardas pruugis on tavaline väljend lasta sureval inimesel öelda, et ta lahkub ajast igavikku.
See väljend ei ütleks tegelikult midagi, kui mõista siin igaviku all lõpmatusse edasikulgevat aega; sel juhul ei pääseks ju inimene kunagi ajast välja, vaid läheks ainult ühest ajast edasi teise. Niisiis tuleb selle all mõista…
See väljend ei ütleks tegelikult midagi, kui mõista siin igaviku all lõpmatusse edasikulgevat aega; sel juhul ei pääseks ju inimene kunagi ajast välja, vaid läheks ainult ühest ajast edasi teise. Niisiis tuleb selle all mõista…
New York Timesi esikaanefoto, 2. august 2015. Foto autor Max Whitaker. Allikas:
Scanpix/Reuters
Piltilus maailmalõpp: tuumasõjast kliimamuutusteni
Ilmunud Vikerkaares 2017, nr 7–8
Ingliskeelsest käsikirjast tõlkinud A. V.
Igapäevases elus pöörab enamik inimesi vähe tähelepanu keskkonnale, mis ometi toetab meie põhilisi eluks vajalikke toiminguid. Samas, kui keskkond on ohustatud, järgnevad tavaliselt katastroofilised kuvandid halvimatest võimalikest stsenaariumidest, mis võtavad sageli visuaalse või tekstilise maailmalõpuretoorika vormi. Maailmalõppu võib mõista siin kui organiseeritud…
Ingliskeelsest käsikirjast tõlkinud A. V.
Igapäevases elus pöörab enamik inimesi vähe tähelepanu keskkonnale, mis ometi toetab meie põhilisi eluks vajalikke toiminguid. Samas, kui keskkond on ohustatud, järgnevad tavaliselt katastroofilised kuvandid halvimatest võimalikest stsenaariumidest, mis võtavad sageli visuaalse või tekstilise maailmalõpuretoorika vormi. Maailmalõppu võib mõista siin kui organiseeritud…
Harjutus
Mina seda kirjutavat „keegit“ enese sees ei tunne. Kui ta alustab, ei tea ta kunagi, mida ta täpselt tahab. (Koma täpsuseni näiteks! Ta ei tea seda ja selles mitteteadmises oleme nende „endaks“ nimetatutega tasa. Ühel teadvustamise astmel. Ehk.)
Öeldu on juba ilukõne. Hiljem tõmban ma selle maha.
Aga ühte ennast arvan ma…
Öeldu on juba ilukõne. Hiljem tõmban ma selle maha.
Aga ühte ennast arvan ma…
Soome must mosaiik
OULA SILVENNOINEN, MARKO TIKKA, AAPO ROSELIUS. MUSTA KOIDIKU KUULUTAJAD: Soome fašistide lugu. Soome k-st tlk Andres Adamson. Tallinn: Argo, 2017. 429 lk. 28.49 €.
Ajaloost kirjutatu võib lugejate arusaama minevikust muuta vähemalt kahel viisil. Mõnikord saab ajaloolane päevavalgele tuua uusi andmeid arhiivide või erakogude hämarusest, tegeleda nn valgete laikude täitmisega. Senitundmatute…
Ajaloost kirjutatu võib lugejate arusaama minevikust muuta vähemalt kahel viisil. Mõnikord saab ajaloolane päevavalgele tuua uusi andmeid arhiivide või erakogude hämarusest, tegeleda nn valgete laikude täitmisega. Senitundmatute…
Arno, isa, koolimaja ja tunnid
1.
Isa (tuleb häälekalt tuppa): Arno, Arno, aja ennast üles. Nüüd peab kohe hakkama kooli minema, täna on ju sinu esimene koolipäev.
Arno: Ma olengi juba ammu valmis. Paungi juba eila õhtust saati pakitud, seisab seina ääres.
Isa: Ah et juba valmis?
Arno: Jah.
Isa: Noh, kas said ka sõba silmale?
Arno: Öösi oli küll suur…
Isa (tuleb häälekalt tuppa): Arno, Arno, aja ennast üles. Nüüd peab kohe hakkama kooli minema, täna on ju sinu esimene koolipäev.
Arno: Ma olengi juba ammu valmis. Paungi juba eila õhtust saati pakitud, seisab seina ääres.
Isa: Ah et juba valmis?
Arno: Jah.
Isa: Noh, kas said ka sõba silmale?
Arno: Öösi oli küll suur…
Kuidas kujutada kliimakriisi? Kim Stanley Robinsoni utoopiline realism
1.
„Vastik ilm täna.“ – „No kogu aeg kallab. Millal see november küll läbi saab…“
Põgus remark ilma kohta on toiminud traditsiooniliselt tõhusa viisina, kuidas kellega tahes vestlust alustada. See „süütu avang“ on retooriline võte, mis loob edasiseks keskusteluks kandva ühispinna, veenab osapooli meelelisel tasandil selles, et nad asustavad üht ja sedasama…
Enne kui masin ületab inimest
Tehisintellekti üle mõtlemine ja arutlemine on viimaste aastatega plahvatuslikult kasvanud. Osalt on selle põhjuseks palju meediakära tekitanud arengud, kus arvutiprogrammid on mõnel kitsal alal näidanud inimvõimetega võrdväärseid või paremaid oskusi. Näiteks õppis DeepMindi nimeline programm 2013. aastal mängima Atari konsoolil videomänge inimestest paremini. 2016. aastal võitis tehisintellekt ühes keerulisemas strateegiamängus…
Läänemaailma lõpud
Lisaks relvadele, pisikutele ja terasele tõid Euroopa maadeavastajad läänepoolsele mandrile ka maailmalõpu. Christoph Kolumbus oli veendunud, et kui ta kuulutab maailma otsas elavatele metslastele tõelist jumalasõna, siis aitab ta kaasa Uue Jeruusalemma tõusule ja Kristuse tagasitulekule 150 aastat pärast oma eluaega. Hispaania katoliiklased uskusid, et jumal on andnud neile Ameerika,…
Põlisameerika nägemusi
PIISONITE LAHKUMINE
Kiova põlisameeriklaste legend
Inglise keelest tõlkinud A. V.
Kunagi, mitte väga kaua aega tagasi, elasid piisonid kõikjal. Seal, kus elasid inimesed, elasid ka piisonid. Nemad armastasid inimesi ja inimesed armastasid piisoneid. Kui inimesed piisoni tapsid, tegid nad seda austusega. Nad tänasid piisoni vaimu. Nad kasutasid ära tapetud piisoni iga kehaosa. Liha…
Kiova põlisameeriklaste legend
Inglise keelest tõlkinud A. V.
Kunagi, mitte väga kaua aega tagasi, elasid piisonid kõikjal. Seal, kus elasid inimesed, elasid ka piisonid. Nemad armastasid inimesi ja inimesed armastasid piisoneid. Kui inimesed piisoni tapsid, tegid nad seda austusega. Nad tänasid piisoni vaimu. Nad kasutasid ära tapetud piisoni iga kehaosa. Liha…
Varsti
1.
Maailm lõpeb varsti. See tähendab, et lõpu algus on juba minevik, sellest on saanud ajalugu, mida võib nimetada modernsuseks, progressiks, kapitalismiks või mõne veel peenema nimega. Muidugi pole selline lõpp ainukordne: ta moodustab pika seeria, millel ei paista kuskil tulevat lõppu, ja see võib omakorda tekitada tunde, et maailm on…
Maailm lõpeb varsti. See tähendab, et lõpu algus on juba minevik, sellest on saanud ajalugu, mida võib nimetada modernsuseks, progressiks, kapitalismiks või mõne veel peenema nimega. Muidugi pole selline lõpp ainukordne: ta moodustab pika seeria, millel ei paista kuskil tulevat lõppu, ja see võib omakorda tekitada tunde, et maailm on…
Ave Taaveti pilt
Toimetajalt: Pauguga, visinal või kuidagi muud moodi?
Kujutlused kõikide asjade õnnelikust või õnnetust lõpust on ürgvanad. Apokalüptilise lõpu eel sorteeritakse õiged õelatest lahku: meie pääseme, ülejäänutel läheb kehvasti. Kuid nüüdisajal domineerib demokraatlikum vaateviis, mitte järgi pole pääsu kellelgi. Vikerkaar vaatab seda kirevat ideestikku õige mitme nurga alt. Holbergi auhinnaga pärjatud mütograaf Marina Warner uurib Johannese ilmutusraamatu saatuslikku…
