Vikerkaar
Terve Nietzsche, haige Nietzsche
Denn gesund ist, wer vergaß.
Nietzsche, „Die fröhliche Wissenschaft“
Friedrich Nietzsche on Eestis tuttav juba möödunud sajandi algusest. Nietzsche esimene tõlkija oli Ado Grenzstein, kes aastatel 1901–1902 avaldas Olevikus katkendeid raamatust „Nõnda kõneles Zarathustra“. Kuid enamasti polnud tõlkeid vajagi. Gustav Suits, Friedebert Tuglas, A. H. Tammsaare tundsid Nietzschet suurepäraselt ka ilma tõlgeteta. Vähe sellest, neid kõiki mõjutas…
Nietzsche, „Die fröhliche Wissenschaft“
Friedrich Nietzsche on Eestis tuttav juba möödunud sajandi algusest. Nietzsche esimene tõlkija oli Ado Grenzstein, kes aastatel 1901–1902 avaldas Olevikus katkendeid raamatust „Nõnda kõneles Zarathustra“. Kuid enamasti polnud tõlkeid vajagi. Gustav Suits, Friedebert Tuglas, A. H. Tammsaare tundsid Nietzschet suurepäraselt ka ilma tõlgeteta. Vähe sellest, neid kõiki mõjutas…
Vaimsest tervisest me ei räägi
Kui sa näed inimese sisse, siis on see alati ilus. Võid seal näha siirast rõõmu või läbitud kannatusi või lootusi ja hirme tuleviku ees, aga igatahes on ilus. Ja ehk just seetõttu ongi ilus, et kergused ja raskused, heledused ja tumedused läbisegi maalivad kokku kirjuma pildi.
Peaasi.ee ja Kinoteater on pakkunud inimestele võimalust uurida oma vaimse…
Peaasi.ee ja Kinoteater on pakkunud inimestele võimalust uurida oma vaimse…
Psühhedeelikumide tagasitulek
Intervjuu Ave Taavetile
Ave Taavet: Kaardistaks natuke psühhedeelikumide meditsiinilise kasutamise ajalugu. Esimesed sünteetilised psühhedeelikumid töötatigi ju välja just ravimitööstuse kontekstis. 1950.–1960. aastatel jõuti uurida ka psühhedeelikumide rakendusvõimalusi psühhiaatrias, aga siis vajus see kõik justkui unustusehõlma. Võibolla räägid pisut sellest, milline on psühhedeelikumide ja meditsiini suhte arengukaar olnud ja kus me praegu sellel teekonnal asume?
Viljar Veede: On…
Ave Taavet: Kaardistaks natuke psühhedeelikumide meditsiinilise kasutamise ajalugu. Esimesed sünteetilised psühhedeelikumid töötatigi ju välja just ravimitööstuse kontekstis. 1950.–1960. aastatel jõuti uurida ka psühhedeelikumide rakendusvõimalusi psühhiaatrias, aga siis vajus see kõik justkui unustusehõlma. Võibolla räägid pisut sellest, milline on psühhedeelikumide ja meditsiini suhte arengukaar olnud ja kus me praegu sellel teekonnal asume?
Viljar Veede: On…
Vaike Lubi „pilpalossid“ kui neuroerinevuse ruumid
Hilisnõukogude Eestis oli meelelahutust kasinalt. Ei olnud teemaparke, seiklusradu, lottemaid ega jääajakeskusi. Küll aga teati Viljandimaal ja vast laiemalt kogu Eestiski, et Suure-Jaani ligidal metsas on kogum kummalisi rajatisi, mille olevat ehitanud üks veidi omapärane naine. Need olid Vaike Lubi „pilpalossid“, muljetavaldavate mõõtmetega puidust, jäätmetest ja elavatest puudest kokku meisterdatud hooned, mida käisid uudistamas nii…
VAIMU HAIGUSEST & TERVISEST: Simon Barker hullust mõtlemisest, Puškin ja Puumeister vabadusest, Anu Rae hospitaliseerimisest 19. saj Eestis, Hasso Krull haigest ja tervest Nietzschest, Kaspar Kruup metamõtlemisest, Ingrid Ruudi Vaike Lubi ruumierivajadustest, Jaanus Harro läbimurretest psühhofarmakoloogias, Viljar Veede psühhedeelikumidest, Valdar Parve diagnostikamoodidest, Danielle Carr hingehädade medikaliseerimisest, Kinoteatri ja Peaasja vaimutervisenaljad, Linnar Priimäe valmid.
Schrödingeri kass ja Vahingu kassid
„Millised kassid sa täna tõid?“
„Seitsmenda ja kümnenda.“
„Ja veel?“
„Rohkem ei toonudki. Üks jooksis ära.“
. . . .
„Mis juhtus?“
„Kassi saba jäi ukse vahele.“
. . . .
„Kas sa süstisid juba kassi?“
„Veel mitte.“
„Süstime kohe ära. Täna peame varem
lõpetama, sest pool kümme mängivad Tšiili ja
Itaalia.“
Vaino Vahing, „Sving“
Juba mõnda aega torkab perioodikas kaunis sageli silma Schrödingeri kass, kes kutsutakse kohale, kui autor tahab tõmmata tähelepanu millegi ambivalentsusele. Mõnikord asjakohaselt, mõnikord mitte, sest Schrödingeri kass on hakanud elama oma elu sõltumatult Erwin Schrödingerist (1887–1961), kes esitas mõtteeksperimendi, milles vahest salapära lisamiseks võttis mängu kassi, dramaatika huvides püstitas küsimuse elust või surmast, ja lavastas kõik nii, et kuidagi pole võimalik…
„Seitsmenda ja kümnenda.“
„Ja veel?“
„Rohkem ei toonudki. Üks jooksis ära.“
. . . .
„Mis juhtus?“
„Kassi saba jäi ukse vahele.“
. . . .
„Kas sa süstisid juba kassi?“
„Veel mitte.“
„Süstime kohe ära. Täna peame varem
lõpetama, sest pool kümme mängivad Tšiili ja
Itaalia.“
Vaino Vahing, „Sving“
Juba mõnda aega torkab perioodikas kaunis sageli silma Schrödingeri kass, kes kutsutakse kohale, kui autor tahab tõmmata tähelepanu millegi ambivalentsusele. Mõnikord asjakohaselt, mõnikord mitte, sest Schrödingeri kass on hakanud elama oma elu sõltumatult Erwin Schrödingerist (1887–1961), kes esitas mõtteeksperimendi, milles vahest salapära lisamiseks võttis mängu kassi, dramaatika huvides püstitas küsimuse elust või surmast, ja lavastas kõik nii, et kuidagi pole võimalik…
Telli ja toeta
Toeta Eesti kirjasõna
Artiklid
Proosa
Taskuvikerkaar
Taskuvikerkaar 51: Hazem Jamjoum Palestiina diasporaast
Taskuvikerkaarel on külas ajaloolane, tõlkija ja toimetaja Hazem Jamjoum, kellega vestleme Palestiina ajaloost ja kirjandusest, asunduskolonialismist, vastupanust ja keeruliste lugude jutustamisest.
Lisaks IDA-raadiole ja tavapärastele podcasti-äppidele leiate meid nüüd ka Spotifyst.
Lisaks IDA-raadiole ja tavapärastele podcasti-äppidele leiate meid nüüd ka Spotifyst.
Taskuvikerkaar 50: Keiu Virro LSV kajastamisest meedias
Taskuvikerkaarel on külas Keiu Virro, kellega vestleme lähisuhtevägivalla kajastamisest meedias. Olukord on muutunud paremaks, aga mitte ideaalseks. Miks on oluline LSV-d vastutustundlikult kajastada ning kes kannatavad, kui seda ei teha?
Lisaks IDA-raadiole ja tavapärastele…
Lisaks IDA-raadiole ja tavapärastele…
Taskuvikerkaar 49: Eva Piirimäe rahvaste enesemääramisest
Taskuvikerkaarel on külas Eva Piirimäe, kellega räägime rahvaste enesemääramisest. Ilus, idealistlik termin, mida on kilbile seadnud nii USA president Woodrow Wilson kui ka bolševike juht Vladimir Lenin. Kuidas seda aga…
Taskuvikerkaar 48: Anu Printsmann ohvrialadest Ida-Virumaal
Taskuvikerkaar vestles Anu Printsmanniga Ida-Virumaast ja sealsetest ohvrialadest. Miks plaanitakse kõiki Eesti suurtööstusprojekte justnimelt Ida-Virumaale? Mida hakata peale tööstusest ülejäänud tondilinnade ja tuhamägedega? Kas turism on Ida-Virumaa tulevik?
Lisaks IDA-raadiole ja tavapärastele podcasti-äppidele…
Lisaks IDA-raadiole ja tavapärastele podcasti-äppidele…
Arvustused
Luule
Loe veel
Terror, kollaboratsioon ja vastupanu
24. veebruaril 2022 tungisid Vene väed Ukrainasse ja okupeerisid järgmistel kuudel suured alad riigi põhja-, ida- ja kaguosas. Kuid Ukraina armee vastupanu sundis aprilli alguseks Venemaa sõjalise juhtkonna viima väed välja Tšernihivi, Sumõ ja Kiievi oblastist ning Harkivi oblasti osadest. Seejärel, pärast Ukraina vasturünnakut septembris, deokupeeriti Harkivi oblast peaaegu tervikuna.…
Mis siis, kui vaimse tervise kriis ei ole meditsiiniline probleem
Aro Velmet: Teadlased paistavad olevat üksmeelel, et me oleme vaimse tervise kriisis. Johns Hopkinsi ülikooli Bloombergi rahvatervise instituudi uurimus teatab, et 2024. aastal koges iga kümnes ameeriklane vaimse tervise kriisi, noorte seas ligineb see osakaal kuuendikule. Eurobaromeetri küsitlus on leidnud, et psühhosotsiaalseid probleeme, näiteks depressiooni või ärevust on viimase aasta…
Kuidas mõelda mõtlemisest?
Kas mäletad mõnda lauset, mis muutis su elu? Minuga juhtus see aastaid tagasi heade mõtete linnas. Sõber Alan Voodla istus mu üürikorteri elutoa põrandal ja küsis: „Mida sa teed, kui sa ütled, et ma nüüd mõtlen?“ ning vastas pärast lühikest pausi: „Tegelt sa ootad.“ Pärast seda ei olnud elu enam…
