Vikerkaar

Toimetajalt: Jätku leiba!

Toimetajalt: Jätku leiba!

Meie suhe toiduga on muutunud ühtaegu nii isiklikumaks kui anonüümsemaks.
Ühelt poolt mõjutavad toidu osas tehtavaid valikuid üha enam inimese vaimsed väärtused. See, kuidas näeme teisi elusolendeid enda kõrval, kuivõrd tajume toidutööstuse ökoloogilist jalajälge ning milliseid eetilisi kategooriaid enda jaoks oluliseks peame. Teisalt pole toidu kasvatamine ja valmistamine enam loomulik osa enda füüsiliste vajaduste eest hoolitsemisel.…
3/2026
Verum–factum ja vorstivabrik

Verum–factum ja vorstivabrik

I. Verum–factum printsiibi klassikaline formulatsioon pärineb Giambattista Vicolt (1710): verum et factum convertuntur – tõene (verum) on see, mis on tehtud (factum); need kaks on äravahetatavad ehk ekvivalentsed. Vico arvates olevat seda taibanud juba vanad itaallased.
Mõte on selles, et päriselt, tõeliselt arusaadav-teadasaadav saab olla ainult see, mis on ise tehtud. Vico tõi näiteks ühelt poolt…
1-2/2026
Tasategev revolutsioon ja pahempoolse revisjoni vajadus. Mida tähendab sotsialism täna?

Tasategev revolutsioon ja pahempoolse revisjoni vajadus. Mida tähendab sotsialism täna?

Ilmunud Vikerkaares 1992, nr 9 ja 10
Mispärast pole ometi paremad parteigenossed 1945. aastast mõttele tulnud inimnäoga fašismi otsima hakata? (Johannes Gross, «Notizbuch», Neueste Folge, Viertes Stück)
Ajaleheartiklites on juttu vabanemisest sotsialismi lummusest, ühe idee nurjumisest, koguni Lääne-Euroopa ja Saksa intellektuaalide pikaleveninud toimetulekust oma minevikuga. Retoorilistele küsimustele järgneb alati üks ja seesama refrään: utoopiad ja…
9/1992
Usk ja teadmine

Usk ja teadmine

Ilmunud Vikerkaares 2004, nr 1–2
Kui päevasündmused muutuvad nii pakiliseks, et meilt teemavaliku nii-öelda käest kisuvad, tekib John Wayne’idel meie, intellektuaalide seas muidugi kiusatus hakata võistlema selles, kes kõige kiiremini puusalt tulistada suudab. Ainult veidi aega tagasi õhutasid mõned vaimud meid arutama küsimust, kas ja kuivõrd peaksime end allutama geenitehnoloogilisele eneseinstrumentaliseerimisele või isegi seadma sihiks eneseoptimeerimise.…
1-2/2004

Toidust ja teadvusest. Uku Tooming maitseotsustustest, Kadri Aavik toiduloomade vabastamisest, Kate Brown NLiidu väikeaiandusest, Francisco Martínez Ida-Eesti salapaikadest, Tuul Sepp taimefilosoofiast. Laszló Krasznahorkai inglitest ja vastuhakust. Armin Kõomäe, Birgitta Davidjantsi, Sergei Lebedevi ja Sveta Grigorjeva jutte; Rimbaud’, Maria Kapajeva, murca ja Kristel Rebase luulet. Arvustusi meesluulest, Riste Sofie Käärist, Dieter Henrichist. Annika Haasi pildid.

Põlevkivitööstusest Hugo Viirese käsikirjades

Põlevkivitööstusest Hugo Viirese käsikirjades

1930. aastatel on Virumaalt pärit Hugo Viires aeg-ajalt püüdnud veenda Noor-Eesti kirjastust avaldama oma kirjutisi, mis lähtuvad üpris erinevatest ideedest ning žanridest – novellidest ja raamatututvustustest haritlasnaise vaimse profiili koostamiseni. 1939. aasta suvel on tal tekkinud mõte „kirjutada Märt Rauast kui meie suurima põlevkivitööstuse loojast ja arendajast umbes 150-leheküljeline teos. Teos sisaldaks tema eluloo ja tegevuse kuni tänaseni ja loeks üles tema kui juhtiva isiku saavutused. Tunnen M. Rauda hästi, samuti on mulle küllaltki tuttav ka põlevkivitööstuse elu ning käik. Arvan, et sarnane raamat, kui see varustada ka huvitavate piltidega Rauast kui inimesest ja tööstusest, peaks ostjaid leidma, seda enam,…
1-2/2026

Artikleid

Teadusajakirjandus: vankuvate õlgadega Atlas

Kord, vast tosina aasta eest, vaidlesin konverentsil ühe teadlasega. Teda oli pahandanud oma valdkonna meediakajastus ja ta leidis, et ajakirjandus korjab liialt sageli üles kahtlase väärtusega teadustöid ning teeb neist kõlavate pealkirjadega uudiseid. Ajakirjanikud peaksid suutma ära tunda halba teadust ja vältima sellest kirjutamist, väitis ta.
Jaa, mõtlesin kaasa, neid „Šveitsi…
1-2/2026

Masinate kultuurist

Andmepangad on homse entsüklopeedia. Nad ületavad iga oma kasutaja võimed. Nad on postmodernse inimese „loodus“. – Jean-François Lyotard (1984)
Killukesi tulevikust
William Gibsonile omistatakse mõte, et tulevik on juba kohal, kuid ebaühtlaselt jaotunud. Kunstnik Steph Maj Swanson leidis killukese ühest võimalikust tulevikust 2022. aasta aprillis. Ühe siiani teadmata teksti põhjal pilte genereeriva…
1-2/2026

Telli ja toeta

Toeta Eesti kirjasõna

Jutte

Banaalne lugu

Iivo istus juuksuritoolis (kõrvad välja, igalt poolt pisut lühemaks) ja silmitses vastasseinas asuvat pragu. See isepäine, lae äärest algav ning siksakitades allapoole kulgev joon oli täpselt samasugune olnud juba Iivo lapsepõlvest saati. Ei pahtel, krohvimine ega uued värvikihid suutnud seda olematuks muuta, parimal juhul vaid ivakeseks ajaks peita. On asju,…
1-2/2026

Stefan

Millal ma teda esimest korda nägin? Ikka vist seal Hamburgi baaris, Grosse Freiheiti tänaval, üle tee venue’st nimega Grosse Freiheit 36, kus kunagi olid mänginud noored ja tundmatud biitlid ja kus sel õhtul oli olnud The Sisters of Mercy kontsert. See oli hea gig, soojendas Chris Catalysti ühemehebänd Robochrist, mohawkiga…
9/2025

Kust lapsed tulevad?

Tulin poodi viina ostma. Iga kord, kui ostan alkot, on kuidagi imelik olla, sest kardan, et keegi näeb. Varem, kui ma veel jõin, mul kunagi sellist hirmu polnud. Keegi ei näinud, ja kui nägigi, oli see mu identiteedi osa – olla metsik, olla rebel. Teatud vanuses see ongi rebel. Aga…
1-2/2026

Teine blackout

Taskulambid köögis, taskulambid kempsus. Lampidega juhtmed tilpnevad, akud tagant ära võetud. Segavad, kriibivad silma. Tuletavad ennast meelde, tuletavad meelde mööda läinud blackout’i.
„Ära pane ära. Paned ära – lülitavad välja.“
Tilbendavad juhtmed, kõikjale pandud taskulambid jäävadki rippuma ja seisma nagu memento mori, järgmise blackout’ini.
Nüüd juba, mil suur voolukatkestus on seljataga, ent samas…
1-2/2026

Taskuvikerkaar

Taskuvikerkaar 51: Hazem Jamjoum Palestiina diasporaast

Taskuvikerkaar 51: Hazem Jamjoum Palestiina diasporaast

Taskuvikerkaarel on külas ajaloolane, tõlkija ja toimetaja Hazem Jamjoum, kellega vestleme Palestiina ajaloost ja kirjandusest, asunduskolonialismist, vastupanust ja keeruliste lugude jutustamisest.
Lisaks IDA-raadiole ja tavapärastele podcasti-äppidele leiate meid nüüd ka Spotifyst.
Taskuvikerkaar 50: Keiu Virro LSV kajastamisest meedias

Taskuvikerkaar 50: Keiu Virro LSV kajastamisest meedias

Taskuvikerkaarel on külas Keiu Virro, kellega vestleme lähisuhtevägivalla kajastamisest meedias. Olukord on muutunud paremaks, aga mitte ideaalseks. Miks on oluline LSV-d vastutustundlikult kajastada ning kes kannatavad, kui seda ei teha? 
Lisaks IDA-raadiole ja tavapärastele…
Taskuvikerkaar 49: Eva Piirimäe rahvaste enesemääramisest

Taskuvikerkaar 49: Eva Piirimäe rahvaste enesemääramisest

Taskuvikerkaarel on külas Eva Piirimäe, kellega räägime rahvaste enesemääramisest. Ilus, idealistlik termin, mida on kilbile seadnud nii USA president Woodrow Wilson kui ka bolševike juht Vladimir Lenin. Kuidas seda aga…
9/2025
Taskuvikerkaar 48: Anu Printsmann ohvrialadest Ida-Virumaal

Taskuvikerkaar 48: Anu Printsmann ohvrialadest Ida-Virumaal

Taskuvikerkaar vestles Anu Printsmanniga Ida-Virumaast ja sealsetest ohvrialadest. Miks plaanitakse kõiki Eesti suurtööstusprojekte justnimelt Ida-Virumaale? Mida hakata peale tööstusest ülejäänud tondilinnade ja tuhamägedega? Kas turism on Ida-Virumaa tulevik?
Lisaks IDA-raadiole ja tavapärastele podcasti-äppidele…
7-8/2025

Arvustusi


Luulet


Lugege veel


Warning: Undefined variable $filter_ara_kuva_avalehele in /data01/virt130333/domeenid/www.kultuuriveeb.ee/esitlus/htdocs/wp-content/themes/kultuurileht/includes/article-blog-functions.php on line 1861

Warning: Undefined variable $filter_dont_show_kultuurileht in /data01/virt130333/domeenid/www.kultuuriveeb.ee/esitlus/htdocs/wp-content/themes/kultuurileht/includes/article-blog-functions.php on line 1862
Terror, kollaboratsioon ja vastupanu

Terror, kollaboratsioon ja vastupanu

24. veebruaril 2022 tungisid Vene väed Ukrainasse ja okupeerisid järgmistel kuudel suured alad riigi põhja-, ida- ja kaguosas. Kuid Ukraina armee vastupanu sundis aprilli alguseks Venemaa sõjalise juhtkonna viima väed välja Tšernihivi, Sumõ ja Kiievi oblastist ning Harkivi oblasti osadest. Seejärel, pärast Ukraina vasturünnakut septembris, deokupeeriti Harkivi oblast peaaegu tervikuna.…

Kunst ja tööstus, nähtamatus ja näitus

„Aga mida teie arvate tööstusest? Mis koht on sellel ühiskonnas? Kas tööstuseta saaks olla praegust maailma?“ Viru Keemia Grupi juhatuse esimehe küsimused näisid peaaegu provokatiivsed, kui arutasime VKG ettepanekut Eesti põlevkivitööstuse 100. aastapäeva puhul noorte kunstnikega koostööd teha. Peaaegu provokatiivne või vähemalt ootamatu näis ka ettepanek ise. Vastata ei olnudki…
1-2/2026

Noor proosa oma kaasaegset kajastamas

Oh mis kena oleks kirjutada ülevaadet, kui meil oleks käepärast võtta viis kuni kümme inimest, kahekümne ja kahekümne viie eluaasta vahel, igaühel jutukogu või paar, romaan või teinegi juba trükitud. Ei ole aga ü h t e g i taolist praegu. Nii peame noore kirjutaja vanusepiiri kümmekonna aasta võrra tõstma.…
2/1987

Kõige loetumad

Suur-Eesti viirastus varases eesti rahvusluses

Olen varemgi soovitanud, et Eesti ajaloo õnnestumiste ja edulugude kõrval tuleks uurida ka mitmesuguseid luhtaminekuid ja ummikteid, kuna muuhulgas just viimastest moodustub kontekst, mis lubab esimestest õigesti aru saada.[1] Nii on näiteks Eesti iseseisvumisprotsessi põhjalikumaks mõistmiseks oluline tunda ka teiste Eesti territooriumile pretendeerinud riiklike moodustiste nagu Balti Hertsogiriigi ja Eesti…
1-2/2024

Vale tõuseb, tõde vajub

Eesti kinod mängivad sel talvel dokumentaalfilmi Eesti presidendist 2006–2016 Toomas Hendrik Ilvesest, keda vanemad põlvkonnad tunnevad hästi, nooremad ei ehk enam. Mis olekski parem hetk täiendada presidendist räägitavat lugu episoodiga, millest film vaikib?
2. märtsil 2025 möödub 10 aastat päevast, kui presidendi kantseleis peeti esmaspäeva hilishommikune nõunike koosolek. Tavapärane koosolek lõppes…

Ühe luhtunud soovi radadel Stalkeri ja Shinrani jälgedes

Vendade Arkadi ja Boriss Strugatski romaan „Väljasõit rohelisse“ („Пикник на обочине“, 1972) ja selle põhjal seitse aastat hiljem valminud Andrei Tarkovski film „Stalker“ (1979) on loomult väga erinevad teosed – esimene žanripuhas ulmemärul, teine vaikne filosoofiline mõtisklus –, kuid vormilistele erinevustele vaatamata kõnelevad mõlemad sellest, kuidas põrgutee on sillutatud heade…
1-2/2024

Tallinna saunad

Mind on kaua vallanud petlik tunne, et Tallinnas on avalikke saunu ja kinosid ühepalju – pikki aastaid mõlemaid 14. Tõepoolest, 1920. aastate algul tegutses Tallinnas 14 sauna, nagu on kirjutanud Robert Nerman (Postimees, 24.10.2008), kinode arvu ma ei tea. Vanade teatmike järgi oli 1964. aastal Tallinnas 14 kino, kui nende…
7-8/2024

Vikerkaar