Vikerkaar
Tallinnast Nuuki ja tagasi
Väikerahvaste enesemääramine geopoliitilisel ajastul
Pole palju neid kohti, mis Tallinnast vaadates tunduksid olevat kaugemal kui Nuuk. Eesti pealinn kuulub Läänemere-äärsesse maailma, mida iseloomustavad lühikesed vahemaad ja pidev kalkuleerimine: parvlaevad ja tankerid, torujuhtmed ja radarid. Meri, mis Eestit kahest küljest piirab, on piisavalt kitsas, et seda vaevata ületada, ja samal ajal küllalt rahvarohke, et peita endas pidevat…
Pole palju neid kohti, mis Tallinnast vaadates tunduksid olevat kaugemal kui Nuuk. Eesti pealinn kuulub Läänemere-äärsesse maailma, mida iseloomustavad lühikesed vahemaad ja pidev kalkuleerimine: parvlaevad ja tankerid, torujuhtmed ja radarid. Meri, mis Eestit kahest küljest piirab, on piisavalt kitsas, et seda vaevata ületada, ja samal ajal küllalt rahvarohke, et peita endas pidevat…
Korra lubadus ja piirid
Kas meil on veel rahvusvahelist õigust vaja? Uudiseid (eriti Trumpi viimase aasta tegude kajastust) jälgides tundub, et suurriigid on lõplikult keeranud selja rahvusvahelise õiguse fundamentaalsetele põhimõtetele nagu jõu kasutamise keeld, suveräänne võrdsus või siseasjadesse sekkumise keeld. Aina sagedamini kõlab väide, et Teise maailmasõja järgne maailmakord on lagunemas või juba lagunenud. Seda korratakse nii poliitilistes kõnedes…
Tõde ja rahvusvaheline õigus
Aprillikuine Vikerkaar võtab vaatluse alla geopoliitilised pained. Püüame meediaväljaannete kiire uudisvoo maalitud pildile sügavust lisada nii ajaloolises kui geograafilises plaanis. Numbri autorid tõmbavad paralleele Eesti ja Gröönimaa, USA ja Euroopa parempoolsete ning meie kaasaja ja rahvusvahelise õiguse kujunemisaastate vahele. Keskseks küsimuseks jääb – kas näeme uue maailmakorra teket või vana maailmakorra muundumist? Milline on suurte,…
Sulgvel ja sumbes
Kaks varast „kohtumist“ Kadriorus
Vaevalt keegi veel elavate kirjas olijaist on seisnud vastamisi Peeter Suure hiidkujuga pärastisel Vabaduse väljakul, kadus ta ju sealt varsti pärast esimest priiust. See pind pidi hiljem veel oma jao Suure lsamaa „Võidu“ ja „Adolf-Hitler-Platzi“ nime kandma. Minu enda eredaim mälestus sellest paigast pärineb Eesti Vabariigi 20. aastapäevast 1938, kui vaatasin kuueaastasena…
Vaevalt keegi veel elavate kirjas olijaist on seisnud vastamisi Peeter Suure hiidkujuga pärastisel Vabaduse väljakul, kadus ta ju sealt varsti pärast esimest priiust. See pind pidi hiljem veel oma jao Suure lsamaa „Võidu“ ja „Adolf-Hitler-Platzi“ nime kandma. Minu enda eredaim mälestus sellest paigast pärineb Eesti Vabariigi 20. aastapäevast 1938, kui vaatasin kuueaastasena…
UUS MAAILMAKORD. Tiina Pajuste rahvusvahelise õiguse jõust ja jõuetusest; Karl Lembit Laane Euroopa Liidu ülesandest; Lauri Mälksoo keskmiste ja väikeriikide kohanemisest; Mart Kuldkepp Eesti ja Gröönimaa iseseisvumisest; Ivan Krastev NATO-st ja Trumpist; Sven Mikser Iraani sõjast; Jan-Werner Müller natsionalistlikust internatsionaalist. Kristjan Haljaku, Rilke, fs-i jt luulet. Lilli Luugi, Mari-Liis Müürsepa jt proosat. Näidendi- ja filosoofiaraamatute arvustusi. Maria Kapajeva kunst.
Lugusid Eesti idaservast
Kui Eestis tuleks kellelgi mõte teha mingi „Peaky Blindersi“ tüüpi seriaal, siis leiaks selle tegevus aset Ida-Virumaal. Eesti idaosas oli 1930. aastatel poola, saksa, soome, rootsi ja läti keelt kuulda sama palju kui eesti keelt, seal moodustati jõuke ja Narva või Kiviõli taolistes paikades kandis iga poisikegi tulirelvi.
Üheks põhjuseks, miks selles piirkonnas nii palju välismaalasi leidus, oli toonase valitsuse agraarne hoiak, mis töötas vastu etniliste eestlaste rändele maakohtadest neisse urbaniseeruvatesse piirkondadesse, aga muidugi ka kaevanduste pakutavad majanduslikud võimalused.
Eesti mäetööstuse arengus oli kolm kriitilist momenti: avastus, et põlevkivist saab õli ning et kuumutatult saab seda kasutada kütusena; kokkulepe Natsi-Saksamaaga, mille kohaselt…
Üheks põhjuseks, miks selles piirkonnas nii palju välismaalasi leidus, oli toonase valitsuse agraarne hoiak, mis töötas vastu etniliste eestlaste rändele maakohtadest neisse urbaniseeruvatesse piirkondadesse, aga muidugi ka kaevanduste pakutavad majanduslikud võimalused.
Eesti mäetööstuse arengus oli kolm kriitilist momenti: avastus, et põlevkivist saab õli ning et kuumutatult saab seda kasutada kütusena; kokkulepe Natsi-Saksamaaga, mille kohaselt…
Artikleid
Telli ja toeta
Toeta Eesti kirjasõna
Jutte
Taskuvikerkaar
Taskuvikerkaar 51: Hazem Jamjoum Palestiina diasporaast
Taskuvikerkaarel on külas ajaloolane, tõlkija ja toimetaja Hazem Jamjoum, kellega vestleme Palestiina ajaloost ja kirjandusest, asunduskolonialismist, vastupanust ja keeruliste lugude jutustamisest.
Lisaks IDA-raadiole ja tavapärastele podcasti-äppidele leiate meid nüüd ka Spotifyst.
Lisaks IDA-raadiole ja tavapärastele podcasti-äppidele leiate meid nüüd ka Spotifyst.
Taskuvikerkaar 50: Keiu Virro LSV kajastamisest meedias
Taskuvikerkaarel on külas Keiu Virro, kellega vestleme lähisuhtevägivalla kajastamisest meedias. Olukord on muutunud paremaks, aga mitte ideaalseks. Miks on oluline LSV-d vastutustundlikult kajastada ning kes kannatavad, kui seda ei teha?
Lisaks IDA-raadiole ja tavapärastele…
Lisaks IDA-raadiole ja tavapärastele…
Taskuvikerkaar 49: Eva Piirimäe rahvaste enesemääramisest
Taskuvikerkaarel on külas Eva Piirimäe, kellega räägime rahvaste enesemääramisest. Ilus, idealistlik termin, mida on kilbile seadnud nii USA president Woodrow Wilson kui ka bolševike juht Vladimir Lenin. Kuidas seda aga…
Taskuvikerkaar 48: Anu Printsmann ohvrialadest Ida-Virumaal
Taskuvikerkaar vestles Anu Printsmanniga Ida-Virumaast ja sealsetest ohvrialadest. Miks plaanitakse kõiki Eesti suurtööstusprojekte justnimelt Ida-Virumaale? Mida hakata peale tööstusest ülejäänud tondilinnade ja tuhamägedega? Kas turism on Ida-Virumaa tulevik?
Lisaks IDA-raadiole ja tavapärastele podcasti-äppidele…
Lisaks IDA-raadiole ja tavapärastele podcasti-äppidele…
Arvustusi
Luulet
Lugege veel
Terror, kollaboratsioon ja vastupanu
24. veebruaril 2022 tungisid Vene väed Ukrainasse ja okupeerisid järgmistel kuudel suured alad riigi põhja-, ida- ja kaguosas. Kuid Ukraina armee vastupanu sundis aprilli alguseks Venemaa sõjalise juhtkonna viima väed välja Tšernihivi, Sumõ ja Kiievi oblastist ning Harkivi oblasti osadest. Seejärel, pärast Ukraina vasturünnakut septembris, deokupeeriti Harkivi oblast peaaegu tervikuna.…
Appihüüd
Minu vanaema sidus tomatitaimedele toestuseks värvilised lindid, sest tomatid kasvavat just värviliste lintide abil paremini. Tomatit istutades võib istutusauku poetada räime – kala andvat taimele jõudu. Kogenud aednikud teavad, et taimedele meeldib nendega vestlemine. Need ja teised sarnased teadmised on loodusega suhtlemise salakood. Kes looduse salakoodi ei tea, seda ähvardab…
